Tunnustõdi kultuurirahvast
Minevä riidi tunnustõdi Rogosi mõisan Võro maakunna kultuuritüütäjit. Kokko anti vällä 30 kultuuri valdkunna preemiät. Kõgõ suurõmba preemiä and’ Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp.
Kultuurkapitali kats kõgõ tähtsämbät avvohinda saiva kultuurikõrraldaja Valsi Kristi, kiä kuulutõdi 2023. aastaga Võromaa kultuuripärlis, ja rahvakultuuri ja rahvatandsu hoitja Pau Maie, kedä tunnustõdi…
Kultuurkapitali kats kõgõ tähtsämbät avvohinda saiva kultuurikõrraldaja Valsi Kristi, kiä kuulutõdi 2023. aastaga Võromaa kultuuripärlis, ja rahvakultuuri ja rahvatandsu hoitja Pau Maie, kedä tunnustõdi…
Ruusa Ago sääd kokko tõist raamatut mi kandi pääväpiltnigest
Minevä aastaga lõpun Kreutzwaldi mälehtüsmedäli saanu filmi- ja pildimiis Ruusa Ago sääd kokko tõist raamatut mi kandi pääväpiltnigest.
«2021. aastagal ilmunu raamat «Vana-Võromaa päevapiltnikud» om Võromaal elänüist piltnigest ja ka noist, kelle juurõ omma Võromaal,» seletäs Ruusa Ago.…
«2021. aastagal ilmunu raamat «Vana-Võromaa päevapiltnikud» om Võromaal elänüist piltnigest ja ka noist, kelle juurõ omma Võromaal,» seletäs Ruusa Ago.…
Võro keele iistkõnõlõja
Kooni tulõva kuu keskpaigani om võro keele iistkõnõlõja Põlva Jakobi kooli oppaja Lepassoni Marju, kiä om joba aastit opanu latsilõ koolin võro kiilt ja kultuuri.
UL
UL
Aasta tsirk om kägo, aasta elläi udras
Eesti ornitoloogiaütisüs valõ 2024. aasta tsirgus käo. Kägo om rahvaperimüsen tunnõt tsirk, a timä osast ökosüstemin teedäs küländ veidü. Seo aasta joosul proovitas rahvalõ käo kotsilõ tsipa inämb teedüst anda.
Luudusõ- ja eläjäütisüse kuuluti 2024. aasta eläjäs utra. Udrast om vahepääl olnu Eestin…
Luudusõ- ja eläjäütisüse kuuluti 2024. aasta eläjäs utra. Udrast om vahepääl olnu Eestin…
Ansambli Hetero näütäs vinüülplaati
Puulpäävä, 13. vahtsõaastakuul om Võrol Kandlõ kultuurimajan 1980. aastagal Võrol kokko tulnu rokkansambli Hetero vinüülplaadi näütämiskontsõrt.
Plaadi pääle omma säetü esi aol, esi stuudiodõn ja esi kuunsaisõn tettü laulõ ülesvõttõ.
UL
Plaadi pääle omma säetü esi aol, esi stuudiodõn ja esi kuunsaisõn tettü laulõ ülesvõttõ.
UL
Moosten tulõ lõõdsapääliina Põlva sünnüpääväsimman
Puulpäävä, 20. vahtsõaastakuul peetäs Mooste folgikuan lõõdsapääliina Põlva sünnüpääväsimmanit. Püüne pääle tulõ päält 50 lõõdsamängjä ja ka muid pillimiihi. Üles astva mitmõ ansambli ja pido lõpun saava laval kokko kõik muusigu.
Põlva kuulutõdi Eesti lõõdsapääliinas 2015. aastaga 17. vahtsõaastakuul, selle et Põlva kandin om lõõtspillimängmise perändüst häste edesi antu ja hoitu.
Lõõdsapääliina kõgõ tähtsämb sündmüs om suvinõ riikevaihõlinõ lõõtspillifestival Harmoonika, a egä aasta tähistedäs…
Põlva kuulutõdi Eesti lõõdsapääliinas 2015. aastaga 17. vahtsõaastakuul, selle et Põlva kandin om lõõtspillimängmise perändüst häste edesi antu ja hoitu.
Lõõdsapääliina kõgõ tähtsämb sündmüs om suvinõ riikevaihõlinõ lõõtspillifestival Harmoonika, a egä aasta tähistedäs…
Tsihiotsmisõpäiv Rõugõn
Järgmäne Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäiv tulõ puulpäävä, 20. vahtsõaastakuul Rõugõn.
Päävä alostus om kell 11 Rõugõ rahvamaja man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Rõugõ kihlkunna laulumäng, päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ saa…
Päävä alostus om kell 11 Rõugõ rahvamaja man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Rõugõ kihlkunna laulumäng, päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ saa…
Kiri Taimaalt
Taimaa joulu ja vahtsõnõ aastak
Ku Eestih om maa joba pikembät aigu katõt paksu valgõ lumõkihiga, sis Taih omma nigu iks lämmä ja pääväpaistõdsõ troopigahõngulidsõ päävä. Peris ummamuudu ja imelik tunnõ oll’ joulu vasta võtta sääntseh tävveste tõistmuudu keskkunnah, ilma külmä, lumõ, villatsidõ sukkõ ja kodotsidõ joulusöögeldä.
Joul Taih om…
Ku Eestih om maa joba pikembät aigu katõt paksu valgõ lumõkihiga, sis Taih omma nigu iks lämmä ja pääväpaistõdsõ troopigahõngulidsõ päävä. Peris ummamuudu ja imelik tunnõ oll’ joulu vasta võtta sääntseh tävveste tõistmuudu keskkunnah, ilma külmä, lumõ, villatsidõ sukkõ ja kodotsidõ joulusöögeldä.
Joul Taih om…
Tähtsä ja veidemb tähtsä
Minevä aasta lõpust jäi miilde märgiline telesaadõ. Kinotiatri tekk’ uma muu saatõ seen Võro stuudiot. Kah’os om tuu harv nättüs, ku mõni telesaadõ võro keelen tetäs. Tuuperäst om esieränis hallõ, et kolmas võrokeeline saatõjupikõnõ es jõvvaki kaejidõ ette, selle et ülearvo ausa jutu peräst keeleti…
Telefoniga kuun olõmisõ aost, vihkamisõst ja andisandmisõst
Minevä aasta lõpun käve ummi sõpruga üten restoranin. Miika samal aol trehväs’ sinnä üts mu tutva uma perrega. Näide perren oll’ viis inemist: esä, imä ja kolm last. Ütlimi tere ja sis nä lätsi umaette istma.
Olli nä sis…
Olli nä sis…
Imäkene, nõsta tuu juhe maast üles!
Vinne aol es taheta jandimeestele õigõt palka massa. Põhjus oll’ kah teedä: näide loo olli kõik elust maha kirutõt. Mullõ miildü eriti tuu elektrikiide lugu: miis om jalarauduga posti otsan ja vahis ringi. Peräkõrd hõikas ütele vanamutilõ: «Imäkene, olõ hää ja nõsta tuu…
2024. aastaga horoskoop
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldman-Mennosõ Hedi (74).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Kõik puutri ja telefoni läävä kuutormõ peräst katski. Sa piät uma kontoritüü päält är tulõma ja nakkama kässiga tüüd tegema. Sust saa kokk. Vai lambakasvataja.
Raha. Rahha jakkus kolm kõrda Itaaliahe reismises, a Hollandihe inämb ei jõvva. Sõida vähämb Boldiga ja jõvvat egäle poolõ….
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Kõik puutri ja telefoni läävä kuutormõ peräst katski. Sa piät uma kontoritüü päält är tulõma ja nakkama kässiga tüüd tegema. Sust saa kokk. Vai lambakasvataja.
Raha. Rahha jakkus kolm kõrda Itaaliahe reismises, a Hollandihe inämb ei jõvva. Sõida vähämb Boldiga ja jõvvat egäle poolõ….
Priinime lugu: Udras
Nimme Udras kand Eestin 223 inemist. Nimekujul Utras om kah kandjit, a veidemb ku kuus. Pandmisõ kotussit oll’ vanal mõisaaol ütessä, noist katõssa Võrumaal, üts Sangastõn.
Põlva kihlkunna Võru mõisan panti Uddras jõõviirse Kääpä külä üten Kausta talun.
Rõugõ kihlkunna Vahtsõ-Kasaritsa mõisan panti seo nimi Palomõtsa külän. Siin omma nii keriguraamat ku hingelugõminõ kirutanu Utras, ummõtõgi nakas’ lakja minemä ka nime topõltkujul kirotusviis Utras (Udras). Seo nimega köüdüssen om Palomõtsa külä ütest osast…
Põlva kihlkunna Võru mõisan panti Uddras jõõviirse Kääpä külä üten Kausta talun.
Rõugõ kihlkunna Vahtsõ-Kasaritsa mõisan panti seo nimi Palomõtsa külän. Siin omma nii keriguraamat ku hingelugõminõ kirutanu Utras, ummõtõgi nakas’ lakja minemä ka nime topõltkujul kirotusviis Utras (Udras). Seo nimega köüdüssen om Palomõtsa külä ütest osast…
Viinaviskaminõ Viltulõvval
Viltulõvva taloh om joba aastit käünü suur viinaviskamisõ võistlus. Üle-eelä alas’ joba 2024. viskamisõ võistlus maru ilosa rahvakõndmisõga, millest ERR tekse pildi ja näüdäs’ kõigilõ. Nigu võidsõ rongikäügüst ja lippõ rivist nätä, oll’ seokõrd jälki tulnu viskjit mitmõst talost, ka vällämaalt. Kõgõ kavvõmba viskaja olli…
Jõuluvana Eestin käük
Tere, hää Uma Lehe lugõja. Kirota teile, kuis mul seo jõuluaig läts’.
Mõtli, et veenü õigõ Eestimaa latsilõ kinke ja kompvekke. Seokõrd mul abiliidsi es olõ. Lumõhelbekene tüütäs nüüt Saksamaal, ollõv sääl üten verevide latõrnidõ uulitsal. Vast sis müvväs sääl eelektripirne ja laelampõ.
Pässäpiku naksiva jäl põllumiihis, kasvatasõ…
Mõtli, et veenü õigõ Eestimaa latsilõ kinke ja kompvekke. Seokõrd mul abiliidsi es olõ. Lumõhelbekene tüütäs nüüt Saksamaal, ollõv sääl üten verevide latõrnidõ uulitsal. Vast sis müvväs sääl eelektripirne ja laelampõ.
Pässäpiku naksiva jäl põllumiihis, kasvatasõ…
Tossu Tilda pajatus
Päätähtsä om illos mälehtüs
Armastusõ tiiraa omma mõnikõrd väega imeligu. Üten väikun liinan elli kunagi kuvvõaastanõ poiskõnõ, kes oll’ pähä võtnu, et tä võtt naasõs hindä latsiaiaoppaja Tiina.
Mõni suur inemine püüdse poiskõsõ miilt kül muuta, esieränis timä imä, kiä arvas’, et Tiina om iks poiskõsõ jaos veidükese vana. Poiskõnõ es painu, ütel’, et võtt iks Tiina är.
A koskilt ilmu üts tõnõ meesterahvas, Tiinaga üteiäline. Tuu võtsõ hoobis esi Tiina är.
Poiskõsõ hengevaiv oll’…
Armastusõ tiiraa omma mõnikõrd väega imeligu. Üten väikun liinan elli kunagi kuvvõaastanõ poiskõnõ, kes oll’ pähä võtnu, et tä võtt naasõs hindä latsiaiaoppaja Tiina.
Mõni suur inemine püüdse poiskõsõ miilt kül muuta, esieränis timä imä, kiä arvas’, et Tiina om iks poiskõsõ jaos veidükese vana. Poiskõnõ es painu, ütel’, et võtt iks Tiina är.
A koskilt ilmu üts tõnõ meesterahvas, Tiinaga üteiäline. Tuu võtsõ hoobis esi Tiina är.
Poiskõsõ hengevaiv oll’…
Muda Mari pajatus
Hää miis, kiä lupa
Ma kuuli raadiost, et vana-aastaõdagu andva inemise lubahuisi. Kiä lupa inämb sporti tetä, kiä veidemb süvvä. Mõnõ as’a lubatas ülepää maaha jättä, nigu suidsu kiskmine vai vana naanõ.
A ku parhilla om jo kümme päivä vahtsõt aastat olnu, sõs omma pall’o lubahusõ unõhtõdu vai järgmädsehe aastahe edesi tougadu. Kiä ummi lubahuisi kõva helüga vällä es hõika, saava tetä näko, et nä olõki-i midägi lubanu. Kiä suurõ suuga kõnõl’, kuis tä…
Ma kuuli raadiost, et vana-aastaõdagu andva inemise lubahuisi. Kiä lupa inämb sporti tetä, kiä veidemb süvvä. Mõnõ as’a lubatas ülepää maaha jättä, nigu suidsu kiskmine vai vana naanõ.
A ku parhilla om jo kümme päivä vahtsõt aastat olnu, sõs omma pall’o lubahusõ unõhtõdu vai järgmädsehe aastahe edesi tougadu. Kiä ummi lubahuisi kõva helüga vällä es hõika, saava tetä näko, et nä olõki-i midägi lubanu. Kiä suurõ suuga kõnõl’, kuis tä…
Parm tsuskas: külm olõ-i raisada
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
