Vällä om antu kats plaaditäüt rahvalaulõ Võromaalt
Eesti Kirjandusmuusõumi rahvaluulõ arhiivil om vällä tulnu CD-kogomik «Võrumaa rahvalaule. Karula, Rõuge, Kanepi, Räpina ja Vastseliina kihelkond». Kogomigu om kokko säädnü folklorist Rüütli Ingrid ja katõ plaadi päält saa kullõlda rahvalaulõ, midä laulõti Võromaal 20. aastasaa alostusõn.
Välläandõn om valik…
Välläandõn om valik…
Kultuuripääliina aastaga vallahõikaminõ
Tarto üten Lõunõ-Eestiga om Euruupa 2024. aastaga kultuuripääliin. Mikandi kultuuripääliina tegemise kandva juhtmõtõt «Ellojäämise kunsti».
Kultuuripääliina alostust kuulutõdas mitmõn paigan, kuu edimädsel poolõl peeti pito Valgan ja Villändin. 19. vahtsõaastakuul oll’ vallategemise pido Võro keskplatsi pääl, kon asti üles Suviste Uku, ansambli…
Kultuuripääliina alostust kuulutõdas mitmõn paigan, kuu edimädsel poolõl peeti pito Valgan ja Villändin. 19. vahtsõaastakuul oll’ vallategemise pido Võro keskplatsi pääl, kon asti üles Suviste Uku, ansambli…
Põlva maakunna kultuuripärlis kuulutõdi Rüütle Janno
Kultuurkapitali Põlva maakunna ekspertgrupp kuulut’ 2023. aastaga maakunna kultuuripärlis Lutsu tiatri vidäjä Rüütle Janno (pildi pääl).
Tiitlisaaja esi arvas, et vast sai tä korgõ tunnustusõ tuuperäst, et suvitsit vabaõhutükke kõrraldav Lutsu tiatri om tegotsõnu jo 10 aastakka.
UL
Tiitlisaaja esi arvas, et vast sai tä korgõ tunnustusõ tuuperäst, et suvitsit vabaõhutükke kõrraldav Lutsu tiatri om tegotsõnu jo 10 aastakka.
UL
Tulõ Võro maakunna kuulõ kuuntüüpäiv
30. vahtsõaastakuul tulõ Navi seldsimajan Võro maakunna kuulõ kuuntüüpäiv, kon otsitas võimaluisi, kuis perimüsoppusõlõ inämb vunki mano anda.
Mõtõ sääne päiv kõrralda tekkü ütel seltskunnal sügüse luumõtalossõl «Vunki mano!», päämidses takasttoukajas huul võrokõisi ja setodõ kultuuri alalõjäämise peräst. «Võro maakunnan om kats kimmäst kultuuriruumi. Tahas, et nii ka jääs, a tõtõ om, et nuuri tiidmise umast kultuurist omma kehväkese. Tuuperäst tulõ perimüst ja hindätiidmist inämb kuulõ opikavva klapita,»…
Mõtõ sääne päiv kõrralda tekkü ütel seltskunnal sügüse luumõtalossõl «Vunki mano!», päämidses takasttoukajas huul võrokõisi ja setodõ kultuuri alalõjäämise peräst. «Võro maakunnan om kats kimmäst kultuuriruumi. Tahas, et nii ka jääs, a tõtõ om, et nuuri tiidmise umast kultuurist omma kehväkese. Tuuperäst tulõ perimüst ja hindätiidmist inämb kuulõ opikavva klapita,»…
Kultuuririkkusõ aastak
Ütest külest om mul väega hää miil, et timahavadsõ aastaga teemas kuulutõdi kultuuririkkus. Tõsõst külest tüküs väiku hirm kah pääle, et midä tuu kultuuririkkusõ all periselt mõtõldas ja tetä plaanitas. Silmi ette tulõva kirivide rõividõga indiaanlaisi mängvä tegeläse, sulõ pään. . . .
Tan omgi kotus, kon tulõ selgele läbi…
Tan omgi kotus, kon tulõ selgele läbi…
Olokõrrast riigin
Kultuur om kõgõ parõmb sõariist, miä avitas riiki kaitsa.
Võrokõsõ omma umma kultuuri kõgõ hoita mõistnu.
Eestläne om vindsõ, pikä meelega ja rehkendäjä. Inne tulõ tükk maad timä varbidõ pääl trampi, ku kostus edimäne «ai» vai tä varba iist är tõmbas. Õnnõtusõs omma täämbä iks viil ilma pääl murõligu…
Võrokõsõ omma umma kultuuri kõgõ hoita mõistnu.
Eestläne om vindsõ, pikä meelega ja rehkendäjä. Inne tulõ tükk maad timä varbidõ pääl trampi, ku kostus edimäne «ai» vai tä varba iist är tõmbas. Õnnõtusõs omma täämbä iks viil ilma pääl murõligu…
Kes avitasi vannainemist
Mul om üts tutva memm, kel vannust 91 aastat ja mõni kuu päälegi. Näie tedä üle pikä ao joulukuun. Tä oll’ joba rehekuu algusõn tarõn maaha sadanu. Ja nii halvastõ, et reieluu liuhka nihkõga katski.
Olle sis kutsutu kiirabi ja haigõmajja viidü, et luulõ nagla sisse panda niiviisi, et luuotsa kokko saassi ja är paranõsi. A memm es ollõv tuu lõikusõga nõun ja tuudi pääle kümnepääväst haigõmajan olõmist kodo tagasi. Jalg oll’…
Olle sis kutsutu kiirabi ja haigõmajja viidü, et luulõ nagla sisse panda niiviisi, et luuotsa kokko saassi ja är paranõsi. A memm es ollõv tuu lõikusõga nõun ja tuudi pääle kümnepääväst haigõmajan olõmist kodo tagasi. Jalg oll’…
Kiri Võrolt. Sõbõr repän
Näi ildaaigu unõn, et mul oll’ sõbõr repän, kiä lask’ hinnäst kõrva takast kõhvitsa, visas’ kukõrpallõ ja oll’ ekämuudu mu seltskunnaga rahul. Mul ei olõs midägi säändse sõbra vasta. Arvada tiidvä kõik luudusfilme kaeja, et rebäse omma väega mängulidsõ ja targa, a näid koton pitä…
Ähijärve külä abimiis
Tuud ei juhtu peris egä päiv, et naabri kõlistas aolehte ja ei kaiba uma naabri pääle, a taht tedä hoobis kittä. Nii juhtu Ähijärve külä mehe Värniku Alariga, kelle naabri Saaroni Erika lehele üles and’. Et ollõv väega abivalmis miis.
Ütel külmäl talvõhummogul sõidagi Karula käänüliidsi…
Ütel külmäl talvõhummogul sõidagi Karula käänüliidsi…
Puul talvõ läbi?
Tõnisõpäiv ja taliharjapäiv olli jo tükk aigu tagasi. Naidõ mõlõmbõidõ kohta om tark vanarahvas ülnü, et tegevä talvõ poolõs ja puul süüki nii inemiisile ku eläjeile peat alalõ olõma.
Täämbä om paavlipäiv, miist külh mi kandin, merest kauõn, vähä juttu tetäs. Ollõv saari pääl ja mere veeren…
Täämbä om paavlipäiv, miist külh mi kandin, merest kauõn, vähä juttu tetäs. Ollõv saari pääl ja mere veeren…
Kuri kuumiis
Tuu oll’ õkva vastlapäävä pühäpäävä õdagu tuul aastal, ku kuuli Kikukõstõ külä kaupmiis Siim Siip ja mu esä ja imä sõidi tedä matma. Meist kedägi kaupmiist matma es võeda, selle et oll’ arvada, et sinnä murd kokko nii hulga rahvast, et latsi varba sõkutas katski.
Õdagu tull’ maja misugutsiid täüs. Mängsemi tarõn ja peräkõrd lätsimi vällä kah. Tuul üül ilm es lää külmembäs, oll’ säänesama lämmi talvõüü, nigu oll’ päivgi. Ja väega valgõ…
Õdagu tull’ maja misugutsiid täüs. Mängsemi tarõn ja peräkõrd lätsimi vällä kah. Tuul üül ilm es lää külmembäs, oll’ säänesama lämmi talvõüü, nigu oll’ päivgi. Ja väega valgõ…
Priinime lugu: Visse
Nimel om 47 kandjat, tegünemise kotussit om kats, Võrumaal ja Hiiumaal.
Vana-Koiola mõisa Mamastõ külän õkva Põlva küle all panti Wisse Vissekolgan ütele suurõlõ perrele. Tõsõlõ panti Wissow, ka nimel Vissov om kandjit, a küländ veidü.
Visse nimi esi om sääl häste vana. Ku aon tagasi minnä, sõs 1744 ellivä Wissi Jaani Lillo, Wissi Jürry Lillo ja Wissi Michel. 1688 ellivä Wiße Marth, Jaak ja Petter. 1638 elli Wessa Michell, kinkal olli poja…
Vana-Koiola mõisa Mamastõ külän õkva Põlva küle all panti Wisse Vissekolgan ütele suurõlõ perrele. Tõsõlõ panti Wissow, ka nimel Vissov om kandjit, a küländ veidü.
Visse nimi esi om sääl häste vana. Ku aon tagasi minnä, sõs 1744 ellivä Wissi Jaani Lillo, Wissi Jürry Lillo ja Wissi Michel. 1688 ellivä Wiße Marth, Jaak ja Petter. 1638 elli Wessa Michell, kinkal olli poja…
Kuritüü ja karistus
Et targas saia, tulõ pihta naada joba maast madalast. Tulõ oppi kül elutarkust, kül koolitarkust ja vahel eski vigurit. Kukki vanarahvas kõnõlas, et peris targas ei saa kiäki: opi nii pall’u, ku tahat, midägi jääs iks puudu.
Umma koolitiid alusti Harglõ koolin minevä aastasaa keskpaigan, täpsembält 1951.…
Umma koolitiid alusti Harglõ koolin minevä aastasaa keskpaigan, täpsembält 1951.…
Panõ Laks kah kirja!
Nõukaao koolilatsil oll’ tsipakõsõ tõõnõ elo ku põraaigo. Edimält, nä pidivä suurõlt jaolt esi kuuli ja kodo saama, vanõmba es olõ näide taksojuhi. Tulõ õigõs võtta, et bussi sõitsõva tihtsäle nii maakotussin ku liinan ja autit kõigil es olõki.
Tõõsõs oll’ näil vaia esi klassin ja koolin kõrda pitä ja puhtust hoita. Kõrda peeti kõrra perrä, nädäli kaupa. Nädäli lõpun pääle koolipäivä pidi kõrrapidäjä esiki klassi põrmandu puhtas mõskma.
Päält tuu kaiva vanõmba…
Tõõsõs oll’ näil vaia esi klassin ja koolin kõrda pitä ja puhtust hoita. Kõrda peeti kõrra perrä, nädäli kaupa. Nädäli lõpun pääle koolipäivä pidi kõrrapidäjä esiki klassi põrmandu puhtas mõskma.
Päält tuu kaiva vanõmba…
Tossu Tilda pajatus
Pääpruuv
Oll’ tõõsõ veerändi lõpp ja tulõman kooli nääripido. Tollõn väikun koolin oll’ võimalik kõik latsõ lava pääle panda.
Pääle viimäst tunni ütel’ oppaja: «Ärke ti är minke, meil tulõ täämbä pääpruuv.» Tä ütel’ viil, et käü kõrras är, ja astõ klassiussõst vällä.
Latsõ, kelle kotsilõ muidu üteldi, et nä ei püsü pudõlingi, istsõva pinken nigu vanainemise. Nä olliva imelikult vakka. Peräkõrd küsse üts väiku tütärlats, midä tuu pääpruuv tähendäs. Klass oll’ vakka. Õnnõ üts…
Oll’ tõõsõ veerändi lõpp ja tulõman kooli nääripido. Tollõn väikun koolin oll’ võimalik kõik latsõ lava pääle panda.
Pääle viimäst tunni ütel’ oppaja: «Ärke ti är minke, meil tulõ täämbä pääpruuv.» Tä ütel’ viil, et käü kõrras är, ja astõ klassiussõst vällä.
Latsõ, kelle kotsilõ muidu üteldi, et nä ei püsü pudõlingi, istsõva pinken nigu vanainemise. Nä olliva imelikult vakka. Peräkõrd küsse üts väiku tütärlats, midä tuu pääpruuv tähendäs. Klass oll’ vakka. Õnnõ üts…
Muda Mari pajatus
Tüüsaisak
Ma kuuli raadiost, et kuulmeistri nakkasõ streikmä. Kõik tähtsä inemise kõnõlõsõ, et oppaja võiva kotoh olla, a latsõ piät saama tüüsaisagu aigu kah koolimajah oppi. No ku kõik koristaja ja remondimehe kah tunni saata, sõs iks suurõh koolih egä klassi mano oppaja kotussõtäütjät ei jakku. Ja kas majahoitja mõist rehkendämist opada vai latsiga ümbre kävvü?
Pall’o kõnõldas tuust kah, et ku kuulmeistri streik, sõs tälle palka massa tohe-i. Periselt käü meil jo…
Ma kuuli raadiost, et kuulmeistri nakkasõ streikmä. Kõik tähtsä inemise kõnõlõsõ, et oppaja võiva kotoh olla, a latsõ piät saama tüüsaisagu aigu kah koolimajah oppi. No ku kõik koristaja ja remondimehe kah tunni saata, sõs iks suurõh koolih egä klassi mano oppaja kotussõtäütjät ei jakku. Ja kas majahoitja mõist rehkendämist opada vai latsiga ümbre kävvü?
Pall’o kõnõldas tuust kah, et ku kuulmeistri streik, sõs tälle palka massa tohe-i. Periselt käü meil jo…
Parm tsuskas: grafiti
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
