Käsitüükonkursiga härgütedäs vahtsõstpruukma
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü om vällä hõiganu vahtsidõ kaupu ja meelüsside luumisõ konkursi «Minkastki midägi». Konkursilõ oodõtas innekõkkõ minkagi vahtsõstpruukmisõst sündünüt käsitüüd, miä om köüdet Vana-Võromaaga.
«Parhilla om sääne vaesõmb aig ja käsitüün nakkasõ vahtsõstpruukminõ ja ummamuudu lahendusõ iks inämb avvu sisse…
«Parhilla om sääne vaesõmb aig ja käsitüün nakkasõ vahtsõstpruukminõ ja ummamuudu lahendusõ iks inämb avvu sisse…
Üleskutsminõ: näütä sõbralõ umma kiilt!
Võro instituut kuts hindäst teedä andma häid inemiisi, kiä mõistva ja tahtva võro kiilt kõnõlda, ja inemiisi, kiä tahtva umma kiilt kõnõlda, a ei mõista vai ei tihka tuud tetä. Plaan om avita noil inemiisil ütstõist üles löüda ja naid umavaihõl kõnõlõma härgütä. Kas keelesõbra trehväse kohvipoodin vai ilmavõrgun, om näide hindä valli, niisamatõ kokkosaamisõ aig ja tuu, minkast kõnõldas.
Keelesõpru om ilma pääl jo peris pall’o…
Keelesõpru om ilma pääl jo peris pall’o…
Lugõmissoovitus
Loomingu Raamadukogo om vällä andnu umaaolidsõ Krümmeri kooli oppaja Eisenschmidti Heinrichi raamadu «Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus».
Ku Võro liina aoluku kõnõldas, märgitäs kõgõ är, et 19. aastasaal oll’ Võro teedä-tunnõt koolitarkusõ andmisõ kotus. Krümmeri eräkuul nimmatas kimmäle är ja kooli kotus näüdätas kah är: tuu om sis…
Ku Võro liina aoluku kõnõldas, märgitäs kõgõ är, et 19. aastasaal oll’ Võro teedä-tunnõt koolitarkusõ andmisõ kotus. Krümmeri eräkuul nimmatas kimmäle är ja kooli kotus näüdätas kah är: tuu om sis…
Uma Pido piledi omma müügin
Müüki omma tulnu timahavadsõ Uma Pido piledi, näid saa osta Piletilevist. Kõgõ lihtsämb tii piledi ostmisõ paika jõudmisõs om kodolehe umapido.ee avaküle pääl.
Kuvvõs võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido peetäs 1. juunil 2024 Põlva Indsikurmu laululava pääl. Pido teema om seokõrd «Mäng», miä and võimalusõ…
Kuvvõs võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido peetäs 1. juunil 2024 Põlva Indsikurmu laululava pääl. Pido teema om seokõrd «Mäng», miä and võimalusõ…
Vabariigi aastapäiv tuu keväjäst hõngu
Kas olõti tähele pandnu, et õdagu om välän jo küländ pikält valgõ? Mõtsast kostus tsirgulaulu ja taivast satas ütstõsõ ala vihma, lummõ ja ijäd. Seo kõik tähendäs õnnõ ütte: kevväi ei olõki inämb mäki takan ja pia om aig kahru muudu talvõunõst…
Kunstniguelost ja ellojäämisest
17. radokuul 55aastadsõs saanu Võromaalt peri kunstnik GULGI ALBERT märgotas Võromaast, kunstnik olõmisõst ja muust uma eloga köüdetüst.
Miis mõtsast
Kutsutas minno kunstnikus, a jo latsõst pääle om mul sääne tunnõ, nigu ma olnu miis mõtsast. Joba kunstikoolist pääle olõ kunstiilman määnegi maapoiss kostki salaperälidsest Võromaa…
Miis mõtsast
Kutsutas minno kunstnikus, a jo latsõst pääle om mul sääne tunnõ, nigu ma olnu miis mõtsast. Joba kunstikoolist pääle olõ kunstiilman määnegi maapoiss kostki salaperälidsest Võromaa…
Midä naada pääle 29. veebruariga?
Päält perämäidsi riigikogo valimiisi naksi miilde tulõtama, määndse omma olnu mu eloaol valimiisipäävä.
Vinne aol oll’ valimisjaoskundõ tihtsäle, näide mano oll’ kõrraldõt eräle transport ja sai mugavalõ är kävvü. Sääl pakuti iks hüvvä ja parõmbat. Ma esi kah himoga rutassi valimisjaoskunda, et saia kohvi vai purgikaasi.
Valimispäiv oll’ sis iks rohkõmb pidopäiv: hummoku kasisit hinnäst, mõsit näo är, pannit puhta parõmba rõiva sälgä. Naasõ proomõ hinnäst ilosas tetä, lüüdi hinnäst…
Vinne aol oll’ valimisjaoskundõ tihtsäle, näide mano oll’ kõrraldõt eräle transport ja sai mugavalõ är kävvü. Sääl pakuti iks hüvvä ja parõmbat. Ma esi kah himoga rutassi valimisjaoskunda, et saia kohvi vai purgikaasi.
Valimispäiv oll’ sis iks rohkõmb pidopäiv: hummoku kasisit hinnäst, mõsit näo är, pannit puhta parõmba rõiva sälgä. Naasõ proomõ hinnäst ilosas tetä, lüüdi hinnäst…
Kiri Võrolt. Egäpääväelo tähtsämbäs muutminõ
Ku om üts peris harilik päiv, ku taivas om ütetasa hahk, välän satas lumõga segi vihma ja latsõl juusk nõnast kõvastõ tatti, sis tüküs meil mõlõmbal tujo är minemä. A mu tütär löüd säändside johtumiisi man kõgõ hääd nõvvo: mille…
Kahrupesä noorõ pedäjä all
Löüdse 6. radokuu pääväl kahrujälgi piten minnen unõst heränü kahru pesä. Arvada olli mõtsamassina tä unõst üles herätänü.
Noorõl pensionäril õkva trehväs! Panni ma, tõist päivä pensionär, üle aastidõ suusa ala, et minnä uma soepiniga mõtsa suusatama.
Üüse oll’ tsipa lummõ sadanu ja kõik jäle väega…
Noorõl pensionäril õkva trehväs! Panni ma, tõist päivä pensionär, üle aastidõ suusa ala, et minnä uma soepiniga mõtsa suusatama.
Üüse oll’ tsipa lummõ sadanu ja kõik jäle väega…
Um sääne aeg
I
Lustilidse tihalasõ kündlekuu lumõsaon lindlõsõ,
lumitside puiõ pääl pillõlõsõ
ja keväjäst armu igätsese.
Üüse unõn tihalasõ joba pojakõisi lämmistäse…
Lustilidse tihalasõ kündlekuu lumõsaon lindlõsõ,
lumitside puiõ pääl pillõlõsõ
ja keväjäst armu igätsese.
Üüse unõn tihalasõ joba pojakõisi lämmistäse…
Priinime lugu: Virk, Virks ja Virga
Priinimel Virk om 57 kandjat ja pandmisõ kotussit om üle Eesti peris hulga – 14. Lõuna-Eestin omma nuu mõisa, kon Wirk vai Wirck nimespanti, Vana-Kuuste, Sangaste kihlkunna Laatre, Vana-Puka, Piiskopimõisa Tartun, Karstmõisa Kanepin, Vahtsõliina, Haani ja Rogosi. Mitmal puul om nime saanu mõisan elänü pere vai ütsik inemine – Piiskopi mõisan mõisatüülise pere, Laatren vaesõslatsõs jäänü poiskõnõ mõisast, Karstõn mõisa aidamehe pere, Vahtsõliinan läsäs jäänü naanõ üten pojaga…
Lenini plakati ettekuulutus
Mõni aig tagasi avast’ üts Leevi inemine, et lauda saina vasta oll’ tuulõ kaitsõs pantu umaaignõ vineerist plakat. Avastajat köütse sääl pääl Lenini pilt. Mis tah sis viil om, tahtsõ tä tiidä ja ai prahi lakja. Oh imeht, määne rariteet säält nättäväle tull’ – valgõ…
Ei via mul täämbä
Mu tütrekese olli tuukõrd viil väikukõsõ, a joba nii suurõ, et neid sai süämerahugõ paaris pääväs vanaimä huuldõ jättä. Sõitsõ Raplamaalt liinibussigõ Antslalõ ummi vannu kaema. Tartun tull’ ümbre istu. Igä kõrd, ku Tartust umakandi rahvas bussi nakas’ kogunõma, oll’ nii hää jäl kuulda peris umma kodukiilt.
Tartu bussil oll’ alati tsipa pikemb piätüs Kanepin. Juht lubasi rahval koguni kauplustõ minnä. Tuu ju säälsaman üle tii. Muiduki lätsi kah vällä ja poodiussõst…
Tartu bussil oll’ alati tsipa pikemb piätüs Kanepin. Juht lubasi rahval koguni kauplustõ minnä. Tuu ju säälsaman üle tii. Muiduki lätsi kah vällä ja poodiussõst…
Laku p….t!
Mai oll’ väega viks koolilats, nõstsõ tunnin mugu kätt ja tahtsõ teedä anda, ku tark tä om. A päält tuu oll’ tä puha kaibaja. Kõik aig tä mugu selet’ ja selet’, mis kõik võlssi om.
Ütel pääväl kaivas’ Mai oppajalõ, et Tõnu ütel’ tälle roppuisi. Oppaja küsse perrä, mis tuu Tõnu sis ütel’. «Laku p. . . ..t, ütel’!» Oppaja võtsõ puhta vihu, andsõ tuu Tõnulõ ja käskse tuud ütlemist terve vihu täüs kirota.
Mail oll’ hää miil.…
Ütel pääväl kaivas’ Mai oppajalõ, et Tõnu ütel’ tälle roppuisi. Oppaja küsse perrä, mis tuu Tõnu sis ütel’. «Laku p. . . ..t, ütel’!» Oppaja võtsõ puhta vihu, andsõ tuu Tõnulõ ja käskse tuud ütlemist terve vihu täüs kirota.
Mail oll’ hää miil.…
Tossu Tilda pajatus
Vastlakukli
Minevä aastasaa 60. aastil nõstõti vahtsõst avvu sisse eesti rahvakallõndri tähtsä päiv – vastlapäiv. Vet oll’ tedä kõik aig iks meelen peetü, a esäkese Stalini aol es peetä tedä tähtsäs.
Vastlapäivä peeti nigu vanal aol hernesupi ja tsiajalguga, makussöögis vastlakukli. Tuukõrd olli joba ehitedü edimädse Soomõ sanna, kon oll’ ruumi nii pito pitä ku ihho harri. Määnegi mäekunt pidi kah olõma, kost alla lasti. Es olõ veidü noid ütisüisi, kiä tuu tõsõpäävä liinast…
Minevä aastasaa 60. aastil nõstõti vahtsõst avvu sisse eesti rahvakallõndri tähtsä päiv – vastlapäiv. Vet oll’ tedä kõik aig iks meelen peetü, a esäkese Stalini aol es peetä tedä tähtsäs.
Vastlapäivä peeti nigu vanal aol hernesupi ja tsiajalguga, makussöögis vastlakukli. Tuukõrd olli joba ehitedü edimädse Soomõ sanna, kon oll’ ruumi nii pito pitä ku ihho harri. Määnegi mäekunt pidi kah olõma, kost alla lasti. Es olõ veidü noid ütisüisi, kiä tuu tõsõpäävä liinast…
Muda Mari pajatus
Võro keele sõbõr
Ma kuuli raadiost, et om vällä mõtõld sääne plaan, kon eesti kiilt häste mõistva inemise kõnõlõsõ juttu noidõ inemiisiga, kiä omma eesti kiilt opnu ja tahtva kõnõlõmist har’ota. Tuud om tettü jo kolm aastat. Sääne programm võissi olla iinkujos ka kõikilõ noilõ, kiä murõhtasõ võro keele kõnõlõmisõ peräst.
Olõ kuulnu nii mitmõ inemise käest, et nä kõnõlõ-i selle võro kiilt, et olõ-i kinka kõnõlda. Ma esi olõ-i tuud tähele pandnu. Ku…
Ma kuuli raadiost, et om vällä mõtõld sääne plaan, kon eesti kiilt häste mõistva inemise kõnõlõsõ juttu noidõ inemiisiga, kiä omma eesti kiilt opnu ja tahtva kõnõlõmist har’ota. Tuud om tettü jo kolm aastat. Sääne programm võissi olla iinkujos ka kõikilõ noilõ, kiä murõhtasõ võro keele kõnõlõmisõ peräst.
Olõ kuulnu nii mitmõ inemise käest, et nä kõnõlõ-i selle võro kiilt, et olõ-i kinka kõnõlda. Ma esi olõ-i tuud tähele pandnu. Ku…
Parm tsuskas: aastapäävä avvuraha
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
