Vana-Võromaa muusõumi saiva helügiidi
Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin, Mõnistõ talurahvamuusõumin, Karilatsi vabaõhumuusõumin ja Vana-Võromaa kultuurikuan om valmis saanu helügiid, miä and külälisele võimalusõ kullõlda eesti, inglüse ja võro keelen teedüst muusõummõ välläpanõkidõ kotsilõ.
«Küläline tulõ muusõummi, pildistäs uma nutitelefoniga kruutkoodi ja audiogiid nakkas kõnõlõma umbõs säänest juttu, midä…
«Küläline tulõ muusõummi, pildistäs uma nutitelefoniga kruutkoodi ja audiogiid nakkas kõnõlõma umbõs säänest juttu, midä…
Uma Pido tsihiotsmisõpäiv Kanepin
Järgmäne Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäiv tulõ puulpäävä, 16.03 Kanepin.
Päävä alostus om kell 11 Kanepi gümnaasiumi man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Kanepi kihlkunna laulumäng ja päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi…
Päävä alostus om kell 11 Kanepi gümnaasiumi man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Kanepi kihlkunna laulumäng ja päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi…
Umalõ Pidolõ oodõtas söögi-joogipakjit
Oodõdu omma innekõkkõ Vana-Võromaa ettevõtja, kiä pakva paigapäälist süüki hää hinnaga. Kandidiiri võiva nii kombõperidse lämmä söögi pakja ja väiku kohvigu esitettüisi piinüide ruugõga ku ka kasvosöögi tegijä.
Pia poolõ pidoliidsist, nii lauljidõ ku ka kaejidõ-kullõjidõ siän, omma latsõ, tuuperäst ei müvvä söögiala…
Pia poolõ pidoliidsist, nii lauljidõ ku ka kaejidõ-kullõjidõ siän, omma latsõ, tuuperäst ei müvvä söögiala…
Illus, rõõmus ja lämmi kindakirjaline vabariigi sünnipäiv Mehkamaal
Terve vabariigi aastapäävä nädäli oll’ Mõnistõ rahvamajan kollamist ja säädmist veidü enämb ku muidu. Valmistõdi uma riigi sünnipääväs.
Tandsja ja laulja näkki jo prooviõdaguil, ku armõdu ilusas oll’ tett lava ja määndse mustri tegüsi saali sainu…
Tandsja ja laulja näkki jo prooviõdaguil, ku armõdu ilusas oll’ tett lava ja määndse mustri tegüsi saali sainu…
Imäkeele ilo
Nätäl inne imäkeelepäivä ei taha ma sõnna võtta tuu kotsilõ, midä tege hulk ammõtnikkõ, esieränis kommunikatsiooniga köüdetüid «spetsiäliste». A sääne kiri paari nädäli iist mu postkasti tull’: Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on…
Mõttit maaelost
Koroonaao alostusõst olõmi perrega maal elänü. Tuu oll’ aig, ku tundu, et katõ väiku latsõga om maal iks parõmb ellä, ja tuu tunnõ ei olõ vahepääl muutunu. Kooli- ja latsiaiakõrraldus meile passis. Vahtsõliinan om väega hää latsiaid, miä nakkas joba kitsas jäämä. Ka kuul om tan hää…
Bussiga sõitmisõst
Et mul ei olõ lupõ, autot ja rahha, et autorollerit osta, sis piä ma bussiga sõitma. Sõida küländki tihtsähe. Hää, et sõit om seeni massulda olnu ja jääs vast edespite kah latsil ja vannol. A taal hääl as’al om tõnõ, halv külg kah.
Inemise, kellega mi kuun…
Inemise, kellega mi kuun…
Tõsõ kundi otsast. Säädüsesilmä kittüses
Elo um mullõ andnu kõrraldusõ, et tulõ peris pall’o autoga sõita. Aastan sõida 40 000–50 000 kilomiitret, halvõmbil aastil tulõ 60 000 täüs. Sõitmisõga um mul tollõn häste lännü, et Eesti Vabariigi aigu ei olõ ma politsei käest üttegi trahvi saanu.…
Kiri Taimaalt
Kuumus võtt tuurõ mano
Taimaal võtt kuumus tuurõ mano ja luudus om muutunu peris kõllakas-pruunis ja kurvalt kuivas. Kaiõh kõllatsidõ lehti liugõlõmist maapinna pääle ja kullõldõh naidõ krõbinat jalgu all, tulõ eski veidükese Eesti sügüse tunnõ pääle.
A vihma olõ-õi jo mitu kuud sadanu. Egä kõrd, ku jäl mäki pääle kae, om säält iks kõrrast rassõmb rohiliidsi laigukõisi löüdä. Paar kõrda om mu silm jäänü pidämä ka mõtsapalangul. Vaihõpääl saa tuu algusõ kuumusõst, a tõõnõ…
Taimaal võtt kuumus tuurõ mano ja luudus om muutunu peris kõllakas-pruunis ja kurvalt kuivas. Kaiõh kõllatsidõ lehti liugõlõmist maapinna pääle ja kullõldõh naidõ krõbinat jalgu all, tulõ eski veidükese Eesti sügüse tunnõ pääle.
A vihma olõ-õi jo mitu kuud sadanu. Egä kõrd, ku jäl mäki pääle kae, om säält iks kõrrast rassõmb rohiliidsi laigukõisi löüdä. Paar kõrda om mu silm jäänü pidämä ka mõtsapalangul. Vaihõpääl saa tuu algusõ kuumusõst, a tõõnõ…
Koolivaheao-reis Soomõ sõpru mano
Om sääne muud, et koolivaheaol proovitas määnegi reis ette võtta, ku võimalus om. Otsusta ummi gümnasistest latsiga vabariigi aastapäävä aigu tsiiru Soomõn kävvü, et kaia Turu ja Rauma liina ja tuud, kuis sõbrul Helil ja Miikkal lätt.
Suumõ sõit ei olõ täämbädsel aol määnegi…
Suumõ sõit ei olõ täämbädsel aol määnegi…
Mõnistõ pritsimehil oll’ kats juubõlit kõrraga
Mõni päiv enne, ku rahvas riigi sünnipääväl lipsu ette sääde, pandi Mõnistõ päästekomando mehe uma piduliku vormi sälgä ja kutsõ külalise kattõ juubõlit pedämä.
Mõnistõn asutõdi vabatahtlik pritsimehi ühing 1929. aasta veebruarin. Pääkorter oll’ pritsikuur konagitse Mõnistõ raudtiijaama lähkül, konh oll’…
Mõnistõn asutõdi vabatahtlik pritsimehi ühing 1929. aasta veebruarin. Pääkorter oll’ pritsikuur konagitse Mõnistõ raudtiijaama lähkül, konh oll’…
Priinime lugu: Gutmann
Naisipäävä puhul või jo suuvi, et egäl naasõl, kiä hindäle miist taht, olõs hää miis. Ja et olõman mehe häies miihhis edesi jäässi! Säändse tähendusega nimel Gutmann om Eestin 149 kandjat. Varjantsil Gutman om 48 kandjat, varjantsil Guutmann 13 kandjat. Viil om olõman Kutman 20 kandjaga, innembi olli ka Kuutmann ja Kuthmann.
Nimi kas kujul Gutmann, Gutman vai Guthmann panti hingõlugõmiisi perrä 36 mõisan, noist 29 Eestimaa kubõrmangun ja õnnõ 7 Lõuna-Eestin.…
Nimi kas kujul Gutmann, Gutman vai Guthmann panti hingõlugõmiisi perrä 36 mõisan, noist 29 Eestimaa kubõrmangun ja õnnõ 7 Lõuna-Eestin.…
Kapstaleht es avita
Prõlla om egä elämine täüs helkvit ja värmiliidsi massinit. Nii juusk egäst nukast maailma-mürä sisse. Selle tüküt esiki är unõhtama, et õnnõ mõni aastakümme tagasi olõ-s näperüsmoblat karmanin ja aknõ takan es kõnni elektrilammas. Mis sis viil noorõmbist kõnõlda.
Niisama es kae egä klantsaokirä kaasõ päält vasta tuu…
Niisama es kae egä klantsaokirä kaasõ päält vasta tuu…
Haarang
Opsõ Murati algkoolin, olli tuul aol kolmandan klassin. Oll’ 1951. aasta urbõkuu alostus ja mõtsun oll’ viil hulga mõtsavelli.
Mi koolimaja oll’ Pihkva-Riia kivitii lähkül. Tuul pääväl näimi klassiaknõst, kuis kivitii pääl pidi kinni üts kinnine veoauto. Auto päält tulli maaha valgidõ rõividõga inemise, kõigil püssä kaalan. Üts miis tull’ kabiinist kah vällä ja astõ mi koolimaja mano. Läts’ koolijuhataja tarrõ ja kõnõl’ sääl midägi. Pääle tuud tull’ juhataja mi klassi. Meile anti kõrraldus, et…
Mi koolimaja oll’ Pihkva-Riia kivitii lähkül. Tuul pääväl näimi klassiaknõst, kuis kivitii pääl pidi kinni üts kinnine veoauto. Auto päält tulli maaha valgidõ rõividõga inemise, kõigil püssä kaalan. Üts miis tull’ kabiinist kah vällä ja astõ mi koolimaja mano. Läts’ koolijuhataja tarrõ ja kõnõl’ sääl midägi. Pääle tuud tull’ juhataja mi klassi. Meile anti kõrraldus, et…
Tossu Tilda pajatus
Uhkõ ballikleidi
Egäs pidopääväs tahtva naasõ vahtsõt kleiti, minka pidolõ minnä. Seo jutukõnõ om vanõmbast aost.
Võrol Aida uulitsan elli päält sõta mitu ohvitseeri peret. Üten perren mõistsõ pernaanõ häste vinne kiilt. Ütel pääväl tulli tuu perre moro pääle kats õnnõlist noorikut ja ütli, et osti liinast ilosa ballikleidi. Tulõman oll’ edimäne mai. Nä tahtsõva minnä ohvitsiire majja tandsma.
Noorigu näütsi ummi kleite pernaasõlõ. Nuu olli tõtõstõ väega ilosa. Pitse ja satsõ ja kirjuga helebeeþi…
Egäs pidopääväs tahtva naasõ vahtsõt kleiti, minka pidolõ minnä. Seo jutukõnõ om vanõmbast aost.
Võrol Aida uulitsan elli päält sõta mitu ohvitseeri peret. Üten perren mõistsõ pernaanõ häste vinne kiilt. Ütel pääväl tulli tuu perre moro pääle kats õnnõlist noorikut ja ütli, et osti liinast ilosa ballikleidi. Tulõman oll’ edimäne mai. Nä tahtsõva minnä ohvitsiire majja tandsma.
Noorigu näütsi ummi kleite pernaasõlõ. Nuu olli tõtõstõ väega ilosa. Pitse ja satsõ ja kirjuga helebeeþi…
Muda Mari pajatus
Läbi lille
Ma kuuli raadiost, et jo mito päivä saisva mehe lillipuutõ ussõ takah järekõrrah. Ega nä pelgä-i, et lilli otsa saava. Nä pelgäse, et ostva umalõ kallilõ kaasalõ võlss lilli. Ja sõs tulõ rõõmu asõmõl hoobis tülü majja. Nii käävä mehe jo varõmb kaemah, määndsit lille müvväs.
A mille inämbüs mehe tahtva naisipääväs umalõ kallimbalõ lille kinki? No iks selle, et nä hoitva ummi naisi, a tuud om näil väega rassõ vällä üteldä.…
Ma kuuli raadiost, et jo mito päivä saisva mehe lillipuutõ ussõ takah järekõrrah. Ega nä pelgä-i, et lilli otsa saava. Nä pelgäse, et ostva umalõ kallilõ kaasalõ võlss lilli. Ja sõs tulõ rõõmu asõmõl hoobis tülü majja. Nii käävä mehe jo varõmb kaemah, määndsit lille müvväs.
A mille inämbüs mehe tahtva naisipääväs umalõ kallimbalõ lille kinki? No iks selle, et nä hoitva ummi naisi, a tuud om näil väega rassõ vällä üteldä.…
Parm tsuskas: katsas märts
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
