Avvohinnat kiränik Aalmanni Aliis
Võro Keskliina kooli oppaja AALMANNI ALIIS om avvohinnat kiränik. Mõnõ aasta iist saadulõ Betti Alveri debüüdipreemiäle omma timahava mano tulnu kats kirändüspreemiät: Tuglasõ novelliavvohind ja Gustav Suitsu luulõpreemiä. Uma Leht uur lähembält, kiä Aliis om ja määndsit mõttit mõtlõs.
* * *
Kiä Sa olõt, Aliis?
Olõ…
* * *
Kiä Sa olõt, Aliis?
Olõ…
Vällä kuulutõdi võrokiilse romaani võistlus
Imäkeelepääväl kuulut’ Võro instituut vällä võrokiilse romaani võistlusõ. Võistlusõlõ oodõtas romaanõ, mink pikkus om vähämbält 200 000 tähemärki, ja lühkeisi romaanõ pikkusõga vähembält 100 000 tähemärki.
«Võro instituudil om hää miil, et edenes luulõ- ni latsiraamatidõ avaldaminõ, ka lühkit juttõ om ilmunu…
«Võro instituudil om hää miil, et edenes luulõ- ni latsiraamatidõ avaldaminõ, ka lühkit juttõ om ilmunu…
Võro keele iistkõnõlõjõ om Ermeli Merili
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Põlva kooli oppaja Ermeli Merili, kiä päält eesti keele ja kirändüse oppas koolin viil võro kiilt ja kultuuri.
«Uhkõ värk, et võro keele oppajalõ kah hellü antas!» löüd tä uma vahtsõ avvoammõdi kotsilõ. Uma iistkõnõlõjaao joosul…
«Uhkõ värk, et võro keele oppajalõ kah hellü antas!» löüd tä uma vahtsõ avvoammõdi kotsilõ. Uma iistkõnõlõjaao joosul…
Kanepin tulõ latsi laulupäiv «Keväjä tsirgukõnõ»
Seo puulpäävä, 23. urbõkuul peetäs Kanepi seldsimajan Kanepi kihlkunna latsi laulupäivä «Keväjä tsirgukõnõ».
Laulupäiv nakkas pääle kell 11 ja päält laululatsi ast üles perimüsmuusik ja pillioppaja Mängli Janne.
Sissepäsemine laulupääväle om prii, vallalõ tetäs ka seldsimaja kodokohvik.
UL
Laulupäiv nakkas pääle kell 11 ja päält laululatsi ast üles perimüsmuusik ja pillioppaja Mängli Janne.
Sissepäsemine laulupääväle om prii, vallalõ tetäs ka seldsimaja kodokohvik.
UL
Kevväi käen!
Märtsikuu algusõn, ku päiv jo enämb lämmistämä naksi, ütel’ üts koolisõsar, et imelik külh, ega aasta tulõva külmäs aos kauõdõ linnanu tsirgu siiä tagasi, lumi lätt ärä ja edimetse lilli pistvä nõna vällä, aga õks oodat naid märke ega kõrd nigu imet. Arvada, et tuu peräst oodami ja…
Ütine tegemine tulõ sisemädsest sunnist
Viimätsel aol om mõttõlang rännänü ao pääle, ku mi kandin elo ülesmäke naas’ minemä. Sada ja tsipa inämbki aastakka tagasi juhtu nii, et küläinemise ehiti ütenkuun hulga vahtsit kooli- ja rahvamajju. Kasuma naksi ka alõvi ummi käsitüütarri, puutõ ja kõrtsõga. Luudi hulga…
Koolin või midägi külge nakata
Oppajil om suur võimalus kinki opilaisilõ ello
üten köüdüs uma kodokandi ja kultuuriga
Ma olõ 22 aastakka vana ja ma mõista võro kiilt. A ma ei olõ üts pall’odõ hulgast, inämb vähembüsest. Kuiki latsiga võro keele kõnõlõmist om üles kitet joba pia 30 aastakka, olõmi õks…
üten köüdüs uma kodokandi ja kultuuriga
Ma olõ 22 aastakka vana ja ma mõista võro kiilt. A ma ei olõ üts pall’odõ hulgast, inämb vähembüsest. Kuiki latsiga võro keele kõnõlõmist om üles kitet joba pia 30 aastakka, olõmi õks…
Kommunismist
Kommunismiga omma mul tävveste selge suhtõ. Mullõ om koolin kommunismi tundmise iist hindiid pantu ja olõ kats tippkommunisti teost piaaigu pähä opnu. Kõgõpäält: Engelsi kõnõ Marxi haua pääl. Tuu oll’ 1,5 lehekülge pikk ja mõtõ oll’ selge ja kehtis siiämaani. Mõtõ esi om sääne: Marxi kõgõ suurõmb avastus…
Kiri Võrolt. Keväjälumm
Kevväi om mu meelüsaastaaig. Tuu man, kuis Põh’amaa talv är lätt ja tassakõisi lämmä ilma tulõva, om egä aasta nii suur nõidus ja müstiga, nigu juhtunu seo edimäst kõrda elon. Esiki nigu sündünü egä kevväi vahtsõst.
Talv om mu jaos üts suur ja kõrralik kuurma ja…
Talv om mu jaos üts suur ja kõrralik kuurma ja…
Kaikal tull’ kokko tiatriklubi
Minevä aasta sügüsest käü Karula kihlkunna Kaika seldsimaja man kuun seltskund, kiä kuts hinnäst Kaika tiatriklubis. Nä omma joba valmis saanu ja kõrra mängnü lavatükkü «Ähijärve bussipeatus», kon jutustõdas paiklikkõ juttõ. Seo kuu lõpun ja tulõva kuu alostusõn jõud tükk Antslan ja Lüllemäel ka…
Krossisõiduhuvilidsõ mehepoja
Joba viimädse koolitunni lõpun nakkasõ mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten siplõma ja kratsma, nigu olõs kusiraudsigu püksin. Nä uutva nädälivaihtust ja autoga krossisõitu.
A sõidus tulõ ette valmista. Massinil om vaia kummõ kontrolli ja mahla moodori sisse panda. Ka massina süänd om vaia putita,…
A sõidus tulõ ette valmista. Massinil om vaia kummõ kontrolli ja mahla moodori sisse panda. Ka massina süänd om vaia putita,…
Contra luulõtus
22. urbõkuul om luulõtaja Contra 50. sünnüpäiv. Avaldami tan timä kõgõ värskimbä võrokeelidse luulõtusõ.
Mängke mänge!
Egä hummuk, ku nõsõt sa sängüst,
nakat mõtlõma määndsestki mängust….
Mängke mänge!
Egä hummuk, ku nõsõt sa sängüst,
nakat mõtlõma määndsestki mängust….
Priinime lugu: Tiks
Seod nimme kand Eestin 159 inemist. Nimi panti kümnen mõisan. Võrumaa ainukõnõ kotus oll’ Vana-Antsla mõisa Haabsaarõ kandi Tiksi talust peri suguvõsa (hingelugõmisõn Tix). Säält läts’ nimi küländ ruttu lakja, näütüses ka Viitinä mõisalõ. Ka seoilmaaigu om Võru maakunnan suhtõlidsõlt kõgõ rohkõmb Tiksõ.
Halinga mõisan Pärnumaal oll’ nime saajidõ naabritalu Tiksa talu. Sauga mõisan pantigi priinimi õkva Tiksa talun, Suurõ-Rõngu mõisan Tartumaal Tiksi talun. Sääl om lisanimi häste vana, joba 1638 oll’ Suurõ-Rõngu…
Halinga mõisan Pärnumaal oll’ nime saajidõ naabritalu Tiksa talu. Sauga mõisan pantigi priinimi õkva Tiksa talun, Suurõ-Rõngu mõisan Tartumaal Tiksi talun. Sääl om lisanimi häste vana, joba 1638 oll’ Suurõ-Rõngu…
Pikne, mu hirm ja arm
Üldäs, et armastusõl ja hirmul om hingele pia ütene täheldüs.
Mul om piksehirm. Pall’o as’a saava algusõ latsõpõlvõst, nii taa piksehirm mul. Vanaimä ütel’ külh, et taa lats’kõnõ ei pelgä vannajuudastki, a vot pikset ma pelksi. Esi tä kah olle veitse süüdü tollõh.
Mu kuulmeistrist imä käve tihtipääle…
Mul om piksehirm. Pall’o as’a saava algusõ latsõpõlvõst, nii taa piksehirm mul. Vanaimä ütel’ külh, et taa lats’kõnõ ei pelgä vannajuudastki, a vot pikset ma pelksi. Esi tä kah olle veitse süüdü tollõh.
Mu kuulmeistrist imä käve tihtipääle…
Tossu Tilda pajatus
Kalja-Manda
Umal aol tulli keväjä, ku ilma lämmäs lätsi, Võro liina uulitsidõ pääle taarimüüjä. Taar oll’ kõllatsõn vaadin ja küle pääl verrev kiri «Kali». Võrol oll’ vahepääl mitu taarimüüjät, a kõgõ kuulsamb noist oll’ Manda. Timä taari peeti esieränis hääs.
Tõsõ müüjä lasi esiki jutu vallalõ, et tä pruuk taari tegemise man määndsitki võlssvõttit, nõiakunsti ja midä kõkkõ viil. A Manda ütel’ tuu pääle, et kõgõ tähtsämb om, et taar olõssi puhtast värskist kraamist…
Umal aol tulli keväjä, ku ilma lämmäs lätsi, Võro liina uulitsidõ pääle taarimüüjä. Taar oll’ kõllatsõn vaadin ja küle pääl verrev kiri «Kali». Võrol oll’ vahepääl mitu taarimüüjät, a kõgõ kuulsamb noist oll’ Manda. Timä taari peeti esieränis hääs.
Tõsõ müüjä lasi esiki jutu vallalõ, et tä pruuk taari tegemise man määndsitki võlssvõttit, nõiakunsti ja midä kõkkõ viil. A Manda ütel’ tuu pääle, et kõgõ tähtsämb om, et taar olõssi puhtast värskist kraamist…
Muda Mari pajatus
Kõomahla aig
Ma kuuli raadiost, et mõnõ inemise naka-i iks tuuperäst veidemb limmonaati ostma, et mass pääle pandas. Nä arvasõ viil, et tuu avita-i tervüse hoitmisõlõ üten. No las nä ostva, sõs saa vähämbält riik pall’o massurahha. A peräh massa-i hädäldä, et poodih om kõik kallis ja jõvva-i lihha osta. Ku tsukrujuukõ jõvvat osta, sõs rahha iks jakkus.
A ku tahat iks makõt juvva ja rahha kokko hoita, otsi vällä oherd ja mine mõtsa…
Ma kuuli raadiost, et mõnõ inemise naka-i iks tuuperäst veidemb limmonaati ostma, et mass pääle pandas. Nä arvasõ viil, et tuu avita-i tervüse hoitmisõlõ üten. No las nä ostva, sõs saa vähämbält riik pall’o massurahha. A peräh massa-i hädäldä, et poodih om kõik kallis ja jõvva-i lihha osta. Ku tsukrujuukõ jõvvat osta, sõs rahha iks jakkus.
A ku tahat iks makõt juvva ja rahha kokko hoita, otsi vällä oherd ja mine mõtsa…
Parm tsuskas: keväjäkünd
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
