Puulpäävä tulõ Uma Pido
Seo puulpäävä, 1. piimäkuul peetäs Põlvan Indsikurmu laululava pääl suurt võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido. Laulukaarõ ala ja platsi pääle om uuta ligi 3900 ülesastjat. Timahavadsõ pido teema om mäng, miä pakk lihtsät rõõmu ütenkuun olõmisõst, laulmisõst ja ütenhengämisest.
Pidol tulõ ettekandmisõlõ 22 võrokeelist koorilaulu,…
Pidol tulõ ettekandmisõlõ 22 võrokeelist koorilaulu,…
Kagu-Eesti tandsupido
Põlvan peeti minevä nädälivaihtusõ katõl pääväl Kagu-Eesti tandsupito «Minu südames», miä tõi Indsikurmu tuhandit tandsjit. Noorõ ja täüskasunu näütsi tandsõga kõkkõ, miä om süämen: illo ja vallu, rahvalaulu ja rokki, rõõmsat kuun-, a ka vaiksõt ütsindäolõkit. Pido säädse püüne pääle Laine Andre. Fastrõ Mariko jutt ja…
Käü mõttidõ esitämine «Vunki mano!» luumistalossilõ
Kooni 2. süküskuu pääväni om võimalik esitä ummi mõttit sügüsedsile «Vunki mano!» luumistalossilõ. Talgo peetäs 11.–12. rehekuul Rõugõ põhikoolin.
Perän mõttidõ korjamist pandas nuu üles «Vunki mano!» kodolehe pääle, kon kõik saava näid lukõ ja sobiligu miiskunna mano minnä. Mõttit…
Perän mõttidõ korjamist pandas nuu üles «Vunki mano!» kodolehe pääle, kon kõik saava näid lukõ ja sobiligu miiskunna mano minnä. Mõttit…
Põlva kerikun kandas ette «Tähemõrsja»
Päiv inne Umma Pito, riidi, 31. lehekuul tulõ Põlva Maarja kerikun ammõtlik pito sissejuhatav kontsõrt. Ette kandas Põlva kihlkunna rahvaviise ja rahvaluulõtekste pääle luud teos «Tähemõrsja».
Teosõ autor om viiemeistre Meistri Erki, esitäse ansambli Miinus Seitse ja tunnõdu pillimängjä Otsa Jaani juhatusõl.…
Teosõ autor om viiemeistre Meistri Erki, esitäse ansambli Miinus Seitse ja tunnõdu pillimängjä Otsa Jaani juhatusõl.…
Laul sulama pand jää
Mi kokko olõmi tulnu, et võtta üles laul.
Suu teemi hoolõga valla, sis vällä päses laul!
Mi kokko olõmi tulnu ja kokko mi ka jää!
Tuu om meil ammuki teedä, et kuun om olla hää.
Miil om hää, kuun om hää, kuun om armõdu hää!
Mi kokko olõmi tulnu tuus, et…
Suu teemi hoolõga valla, sis vällä päses laul!
Mi kokko olõmi tulnu ja kokko mi ka jää!
Tuu om meil ammuki teedä, et kuun om olla hää.
Miil om hää, kuun om hää, kuun om armõdu hää!
Mi kokko olõmi tulnu tuus, et…
Uma Pido om märk
Seokõrd om Uma Pido kavan hulga naisi kirotõduid laulõ, miä om väega hää.
Pito tulõ tetä mi latsi, keele ja paikkunna edesikestmise peräst.
1. piimäkuul tulõ Põlvan Indsikurmun Uma Pido. Taad pito om kavva oodõtu ja mu meelest, muusigu mättä otsast kaiõn, om umakeelidse laulu- ja rahvapido kõrraldaminõ kõgõ…
Pito tulõ tetä mi latsi, keele ja paikkunna edesikestmise peräst.
1. piimäkuul tulõ Põlvan Indsikurmun Uma Pido. Taad pito om kavva oodõtu ja mu meelest, muusigu mättä otsast kaiõn, om umakeelidse laulu- ja rahvapido kõrraldaminõ kõgõ…
Kärgula kunnakoori kõrraldaja Soonõ Kati: vaia om päälenakkamist ja hääd oppajat
Minevä sügüse, ku oll’ laulukuurõ Umalõ Pidolõ kirjapandmisõ aig, kutsõ teküs naanõ SOONÕ KATI kokko uma, Kärgula külä kunnakoori. No om Kärgula kunnakuur pidolõ laulma minemän.
* * *
Kuis tull’ mõtõ Kärgula kunnakuur kokko…
* * *
Kuis tull’ mõtõ Kärgula kunnakuur kokko…
Pido vidäjä Mureli Hilje ja Mähari Andres
Timahavadsõ Uma Pido püüne pääl jutustasõ üten lauljidõ, tandsjidõ ja puppõga lavastaja vällämärgitüt luku näütlejä MURELI HILJE ja MÄHARI ANDRE. No vastasõ näütlejä mõnõlõ küsümüsele.
* * *
Määndse omma ti köüdüsse Võro-Põlva kandiga?
Hilje: Olõ Võrol kasunu, latsiaian ja koolin käünü kooni ülikuuli minekini.…
* * *
Määndse omma ti köüdüsse Võro-Põlva kandiga?
Hilje: Olõ Võrol kasunu, latsiaian ja koolin käünü kooni ülikuuli minekini.…
Umal Pidol mängvä tõisiga üten ka pupõ
Timahavadsõ Uma Pido püüne pääle om üten lauljidõ, tandsjidõ ja näütlejidega uuta ka mitund mõõti puppõ. Noid liigutasõ pupinäütlejä.
Et pido teemä om mäng, om üts jago etendüsest ka pupitiatri. Pupiliigutajilõ opas’ puppõga ümbrekäümist professionaalnõ pupõnäütlejä ja -lavastaja Tõnissoni Taavi.
Üts seo pido…
Et pido teemä om mäng, om üts jago etendüsest ka pupitiatri. Pupiliigutajilõ opas’ puppõga ümbrekäümist professionaalnõ pupõnäütlejä ja -lavastaja Tõnissoni Taavi.
Üts seo pido…
Priinime lugu: Mähar
Seod nimme kand Eestin 66 inemist. Viil om olõman vanan kiräviien nimekuju Mähhar kuvvõ kandjaga. Nimi panti õnnõ Räpinä kihlkunna Veriora mõisan. Hingõlugõmistõ 1826 kirutõdi vanan kiräviien, a lõunaeesti muudu: Mähhär. Nime saaja olli kolmõ velle perre: Mähä Piitre ja Peedo Pääsnä külän ni Mähä Jaan Pahtpää külän. Sündünü olli nä tegeligult Haavapää külän, kon ellivä viil 1795. aastagal, näide esä Toomas oll’ tuun hingelugõmisõn kirän ku är pagõnu (Vinnemaalõ lännü?).
Kuigi…
Kuigi…
Alttõmbaminõ
Ma käve todakõrd keskkooli kümnendän klassin, kolmas veeränd oll’ õkva lõpukõrral. Mi klass olle väiga sõbralik, ei mäletä üttegi tüllü.
Saksa keele tunn nakas’ lõpupoolõ minemä, oppaja kirot’ viil midägi tahvli pääle. Äkki hüpäs’ Jüri pistü ja lask’ edimädse tulõ är. Sis lask’ naabri-Meeli takast kah tulõ är. Noh,…
Saksa keele tunn nakas’ lõpupoolõ minemä, oppaja kirot’ viil midägi tahvli pääle. Äkki hüpäs’ Jüri pistü ja lask’ edimädse tulõ är. Sis lask’ naabri-Meeli takast kah tulõ är. Noh,…
Väikokõnõ poiskõnõ ja mõtsaeläjä
Olle illos suvinõ hummok. Mõtsavahi väikukõnõ kar’us hoitsõ ummi eläjit raandiku veereh. Tä oll’ rõõmsa üteh luudusõ ja tsirgulauluga. Teräne poiskõnõ pandsõ kõkkõ tähele, miä ümbretsõõri sündü.
Egä päiv olle esimuudu ja poiskõsõlõ põnnõv. Tä vahtsõ kusikuklaisi pesä man näide töid ja tegemiisi. Näkke, kuis nimä kaitsõva umma koto. Ku mõni võõras trehväs’ näide tii pääle, lõppi tuu traagilidsõlt: võõras kisti tükes.
Ütskõrd trehväs’ poiskõnõ tedreperrele pääle. Tedreimä…
Egä päiv olle esimuudu ja poiskõsõlõ põnnõv. Tä vahtsõ kusikuklaisi pesä man näide töid ja tegemiisi. Näkke, kuis nimä kaitsõva umma koto. Ku mõni võõras trehväs’ näide tii pääle, lõppi tuu traagilidsõlt: võõras kisti tükes.
Ütskõrd trehväs’ poiskõnõ tedreperrele pääle. Tedreimä…
Tossu Tilda pajatus
Edimäne tandsupido
Pojapoig tull’ pidolt. Vanaesä küsse, määndsit tandsõ pidol ka tandsiti. Pojapoig vasta, et niisama marsiti, üts jalg tõsõ kõrval, tandsiti nii, nigu mõistõti.
Tuu pääle naas’ vanaesä jutustama. «A mi aol olli tandsu kõik esisugumadsõ. Olli valss, tango ja fokstrott. Pääle sõta käve ma kah tandsman. Sis olli pido säändse, et ütel puul saali istsõva tütärlatsõ, tõsõl puul poiskõsõ. Poisi lätsi tütärlatsi ette, teivä kumardusõ ja palssiva daami tandsma. Ma kai kah,…
Pojapoig tull’ pidolt. Vanaesä küsse, määndsit tandsõ pidol ka tandsiti. Pojapoig vasta, et niisama marsiti, üts jalg tõsõ kõrval, tandsiti nii, nigu mõistõti.
Tuu pääle naas’ vanaesä jutustama. «A mi aol olli tandsu kõik esisugumadsõ. Olli valss, tango ja fokstrott. Pääle sõta käve ma kah tandsman. Sis olli pido säändse, et ütel puul saali istsõva tütärlatsõ, tõsõl puul poiskõsõ. Poisi lätsi tütärlatsi ette, teivä kumardusõ ja palssiva daami tandsma. Ma kai kah,…
Muda Mari pajatus
Ilotegijä saava kokko
Ma kuuli raadiost, et Uma Pido tsihiotsmismäng sai läbi. Viimäne käük om viil jäänü, peris õigõ tsiht om Indsikurmu pido. Tsihiotsmismäng käve läbi katsa kihlkunna, egäl puul mängiti uma kandi laulumängõ.
Tulõ vällä, et olõ-i nuu eestläse kõik aig nii jälle tüürügäjä olnu. Om iks aigu võetu ilo tegemises. Mi võisõmi arvada, et tsõõrimängu olli õnnõ latsi jaos. A vanastõ oll’ tsõõrimäng nuurmiihi ja näitsikide kokkosaamisõ kotus, nigu täämbä trehväse noorõ…
Ma kuuli raadiost, et Uma Pido tsihiotsmismäng sai läbi. Viimäne käük om viil jäänü, peris õigõ tsiht om Indsikurmu pido. Tsihiotsmismäng käve läbi katsa kihlkunna, egäl puul mängiti uma kandi laulumängõ.
Tulõ vällä, et olõ-i nuu eestläse kõik aig nii jälle tüürügäjä olnu. Om iks aigu võetu ilo tegemises. Mi võisõmi arvada, et tsõõrimängu olli õnnõ latsi jaos. A vanastõ oll’ tsõõrimäng nuurmiihi ja näitsikide kokkosaamisõ kotus, nigu täämbä trehväse noorõ…
Parm tsuskas: Uma Pido
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
