Ildaaigu ilmu raamat maailma aoluku kõgõ inämb mõotanu võrokõsõst. Et tä tuu man umbõ pall’o võlssõ ja et sa timäst midägi kuulnu olõ-õi, tähendä-ei midägi – prohvõti olõki-õi kuulsa umal maal.
1869. aastal Veriora lähkül sündünü Sibula Jaan saigi tuntus hoobis Ameerikan Ivan Narodny nime all ja Eestin olõ-õi timmä seeniaoni hinnatu. A olõs pidänü, kasvai tuu iist, et Jaan-Ivan sutsõ suurõ lumbi takast olla umajago «süüdü» ka vabadussõa võidun. Tuu om fakt ja tuu ja muu kotsilõ saa innekidse tehnikaülikooli dotsendi Kitveli Toivo raamatust lukõ.
Külim 2017
Ma olõ esi kah tuud Narodnyt uurnu ja ai salastatusõ alt vallalõ timä ja Eesti Ameerika saatkunna ja Eesti valitsusõ kirävahetusõ, kost tulõ vällä, et tä oll’ viil 1939. aastal Ameerikan võro kiilt kõnõlnu. 19. saandi lõpun Eesti aolehtile, päämidselt Olevikulõ, kirot’ Jaan ka võrokeelitsit nalju ja juttõ, näütüses «Kuotsli külä Hõkla äpärdüs», kon pilgati viinajuumist. Inglüse keelen kirotõdust ilokirändusest om eesti kiilde täämbädses jõudnu õnnõ kats novelli ja ka kodomaal ilmunu olõs viil vaia arhiivest kokko kor’ada. Õnnõs saa Kitveli raamatust hääd juhatust.
Raamat kihotas läbi aoluu väega kimma huuga, a säält saa ka hulka lisatiidmiisi. Tulõ vällä, et viil saa aasta iist arvati soomõugrilasõ olõvat rassilidsõlt mongoli ja näütüses Mississippi osariigin es tohtnu eestläne tuuperäst valgõ inemisega paari minnä. Kimmäle om väega tähtsä ka kuulsa psühhiaatri Cesare Lombroso avastus, et suurmehe välläheide om hariligu inemise umaga võrrõldõn tõistpite keerun.
Raamadu edimädsen otsan om ka pall’o Veriora, Võro ja Võromaa aoluku, esieränis muidoki Sibulidõ võimsa suguvõsa perrä, ja kõik tuu om pantu meisterlikult globaalsõhe konteksti.
Ilvesse Aapo
Seo pildi mano om seletüses kirotõt: Ivan Narodny, innembi Sibul, Jaan – aokiränik ja kiränik New Yorgin. Pilt om peri Eesti kirändüsmuusõumi Eesti kultuuriluulidsõ arhiivi fotokogost, (EKLA, A-1:983)
