Latsi kasvatamise man tasus snitti võtta eläjide päält.
Põlvkondõ konflikti tulõ kaia ku võõrutamise vaivuisi, midä saa paranda.
Urmi Aili paistus ollõv hää probleeminägejä. (Kae luku «Ronga- vai kanaimä» https://www.umaleht.ee/article/kana-vai-rongaima/ eelmädsest Umast Lehest – toim) Kui kiäki probleeme üles ei nõsta, kasusõ nuu üle pää. Ronga- ja kanaimä probleem om ammust saani kõigil silmä all, aga kiäki ei tii vällä ja hädä muudkui paisus.
Latsi kasvatamise man tasus, inämb ku muial, snitti võtta eläjide päält. Säält piasi meile huvvi pakma võõrutamine. Inemisel tükis tuu olõma mõistusõperäne tegevus. Mõni imä võõrutas latsõ (rinnapiimäst) väega ruttu (vinnas rinna vormist vällä!). Mõni jäl imetäs kolm aastat (ei olõ vaia beebipille süüä). Ma arva, et mõistus vedä seo kotsi pääl meid alt. Kõgõpäält: mõlõmba põhjusõ omma imä huvidõst kannõtu, aga olõs vaia edimädses säädi latsõ huvi. Kuis tuud teedä saat, lats jo viil ei kõnõla ega aruta naid keeruliisi asju. Siin tulõgi appi eläjiide eluombiide tähelepandmine. Ei olõ nii, et üts põrdalehm imetäs vasikat kats kuud ja tõnõ 12 kuud. Maikuun sündünü vasika aja imä oktoobrin hindä mant minemä, las opisõ ellu. Imä hoolitsõs tuuaig järgmise aasta vasikasaamise iist (käü põdrapulliga är). Ma olõ tuud asja tudiirnü hobõstõ pääl. Mõni võõrutas joba kolmõ-neläkuudsõ varsa är, tuust varsast kõvva veohobõst ei saa. Mõni lask varsal imä tissi otsan imädä üle aasta – tuud varsa om harilikult pia võimalda vällä opada.
Kui tuu tarkus nüüd inemiisi pääle üle kanda, sis võit üldä: lajan lastun olõmi latsi võõrutamisega ildas jäänü. Urmi Aili kirjeldet olukõrd, kon äräelämine sundse latsi nigu ülearu varra võõrutama, om kahjus mii põlvkonnalõ väegagi tüüpiline ja säält om väega rassõ vällä tulla. Kõgõ hullõmb om tuu süütunnõ, mia peränpoolõ püüetäs tasa tetä küll latsi koolitamisega (mõni käü eluaig koolin ja ei nakkagi umma pääd toitma); küll latsilõ liina maiu ja korteriide ostmisega. Hää asi, aga tuu kõik toimus aol, kui latsõ peasi olõma võõrutõt ja uma elu (rahakoti) pääl. Latsilõ om raskuisiga võitlõminõ absoluutsõlt vajalik ja kongi hingesügävüsen tundva nimä är, et imä «kanaimähoolitsus» om tegelikult ärostmine. Tenuliku nimä tuu iist ei olõ.
Pall’u inämb avvustõdas tuud vanõmbat, kiä nimä õigõl aol umapääd jätt ja näide käekäüki kavvõdast päält kaes. Rahast tähtsämp om õigõl aol ant nõuannõ. Nõuandiid ette anda ei saa, noid ei arvõsta kiäki (ka vanõmba inemise).
Mii ütiskonna tüüpiline latsõkasvatamine käü nii: lats koolitõdas vällä, ostõtas tälle Talinalõ korter, peetäs pulma, ehitedäs suvila, ostõtas liinamaastur, sis peetäs vahtsõ pulma (vanaga es klapi), vahtsõnõ suvila (vana jäi edimädsele naasõlõ), vahtsõnõ liinamaastur (vanaga tetti avarii) jne. Tulõsi vast latsõ käest küssü, midä tä tege tollõ suurõ rahaga, mille nimel Talinalõ edimäne korter ostõti. Vanõmba piat uma väikese rahaga kõik nuu latsõ vällämineki kinni masma ja ei olõ sis ime, et vanõmba lõpõtasõ lagunun hütükesen, kohes ei latsõ ega latsõlatsõ kaema ei tulõ.
Ja vanõmba teivä ainult üte vea: es võõruta last õigõl aol är. Ei lohuta ka tuu, et Vinnemaal ollõv (kotussidõ) asi viil hullõmb. Vanõmbiide pension pressitäs kah rusikuga ähvärden vällä ja juvvas maha.
Kõigilõ noilõ hätile (vai toolõ hädäle) omma targa inemise pandnu ilusa nime: põlvkondõ konflikt. Püvvetäs näüdädä, nigu olõsi tuu müüdäpäsemäldä «elu sunnil tõrkumata». Ilusa nime andmine nigu panõsi asjalõ punkti, aga kutsumi asja tõsõ nimega: võõrutamise vaivusõ. Noid saat jo paranda ja kahju vähändä. Muidu aga tulõ tõtõstõ küssü: kas mii säänest ellu (Eestit?) tahtsõmiki?
Jah, latsi «tagasi sünnütä» ja «tagasi võõruta» ei massa pruuvi.
Pulga Jaan, märgutaja
Pulga Jaan. Rahmani jani pilt
