Mõnõ nädäli iist pidäsi Sulbi külätiatri umma 15. sünnüpäivä. Uurimi juhendaja SAAMO AIRIKA käest, midä külätiatri tege ja kuis sünnüpäiv läts’.
Kuis Sulbi külätiatri tegemise pääle naksi?
Külätiatri tull’ kokku 2005. aasta jõulukuun inneskidsen Sulbi koolimajan. Edimäste pruuvi tulli juhendaja Saamo Airika ja säidse miist ja naati pruuvma Oskar Lutsu «Perijit». Talvõ pääle tull’ mõni naanõ kah punti. Tuust aost pääle om Sulbi külätiatri toimõndanu, 15 aastat üttejärge.
Parhilla mäng tiatrin kümme inemist: viis naist ja viis miist. Suurõmb jago om peri Sulbist vai ümbretsõõri küllist vai om muud muudu Sulbiga köüdet.
Mis ti sünnüpääväl teiti?
Külätiatri juubõlipidos oll’ ette valmistõt pikk iinkava 15 aasta joosul mängitüisi näütemängõ pääle. Mi teimi ummi näütemängõ perrä. Näütlejile miildüs tandsminõ kah, nii et kavan oll’ ka kolm tandsu. Lisas anti vällä mitu ammõtlikku tiitlit. Rosenbergi Aivar sai näütüses tiitli «Pääsponsor,» selle et timä huunõn käävä õga nädäli katõl kõrral proovi ja lubatas esiki kohvi juvva.
Kas om ka vahtsit etendüisi plaanin?
Keväjä jäivä vahtsõ näütemängu proovi koroona peräst poolõlõ ja nuid plaanitas no edesi tetä. Vahtsõnõ etendüs piässi vällä tulõma vahtsõ aasta mahlakuun. Sinnäni sõidõtas ümbre vana näütemängu ja lühembide tükkega.
A mille küläinemise tiatrit tetä tahtva?
Mu meelest ei käüdä inämp ammu kuun tiatri peräst, a noidõ inemiisi peräst, kes sääl omma. Tiatri on nigu elostiil. Õgapääväne elo osa. Ku määnegi uudis om, sis kõgõpäält hõikat ummilõ näütemänguseldsiliidsile ja sis tõisilõ. Nä ommava sõbra, ammõdi poolõst sõbra.
Küsse Rahmani Jan
Sulbi külätiatri rahvas sünnüpäävälava pääl pürämiidi tegemän. Helimetsa Isebelli pilt
