Seol nimel om Eestin 133 kandjat. Lisas om kümme inemist vanna muudu kirotõdu nimega Taggel. Nimi sündü päämidselt katõn kotussõn.

1809 pand’ Kanepi opõtaja Roth taa Hurmi mõisa ütele suguvõsalõ. Solillo Jürry, kiä elli tuu ao kottalõ väega pikält, umbõs 1712–1800, oll’ nime saajidõ esä ja vanaesä. Timä neläst teedä pojast edimädsel, Jaanil, poigõ es olõ. Tõnõ poig Kaarli oll’ pümme ja tälgi oll’ õnnõ kats tütärd. Edimält sai Kaarli nime Russik (Rusik), a perän tuu parandõdi. Kolmas poig Andrõs jätse külh tütre ja kats poiga perrä. Nelläs poig Piitre sai tuusama Solova talu peremehes ja täl oll’ küländ hulga latsi. Hurmilt levisi nimi edimält kõrvalmõisalõ Varbustõ (Põlva khk), a pia joba egäle poolõ kavvõmbalõgi.

Vahtsõliina mõisan panti seo nimi 1820. aastagal Puspuri Reinu Piitre pojalõ Andrilõ. Piitre oll’ lännü kodoväüs Pältri küllä. 1815. aastagal tä kuuli, nii nigu väiku aovaihe seen kuuli är ka suurõmb osa timä naasõvelle perrest sääl Pältri külä talun. Andri võeti kasupojas Saika külä Prindsi poolõ. Saikal kasvi tä üles, naasõ võtt’ Sveeda, tõsõ nimega Kundsa küläst.

Nimi tulõ sõnast tagõl, umastavan tagla. Tuu tähendäs puusiint. Ilma taglalda es saa kuigi tuld tetä. Puu külen kasunult taglalt võeti är «laih», tõnõ osa «pekk» läts tulõravva kibõnast hõõguma. Murdõkogu lausõ oppasõ, et saarõ tagõl taha ei tuld külge võtta ja jänessetakla ei olõ mõtõt pruuvigi.

1921 Petserimaal võeti nimi Tagla Pankjavitsa vallan. Ka tuul nimel om kandjit, veidemb ku kuus.

Põh’aeesti vastus sõnalõ tagõl om tael ja tuu panti priinimes säitsmen mõisan, lisas viil Taela üten mõisan. Eestistämise aigu võeti nimme Tagel kah, just Põha-Eestin, Takenbergi Keilan valisiva säändse nime.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.