Minevä nätäl tull’ trüküst raamat Vana-Võromaa pääväpiltnigõst. Kokkosäädjä om kaasi vaihõlõ kor’anu päält 70 mikandi piltnigu luu ja valinu vällä pilte, miä omma tettü aastil 1853–1940.
Raamadu säädse kokko Vahtsõliinast peri tunnõt filmi- ja pildimiis Ruusa Ago. «Ma tei inne seod raamatut mitu näütüst vannost piltest. Inemise tiidsevä ja uursõva tuud, kes omma pildi pääl, a minno naas’ huvitama tuu, kiä om olnu naidõ pilte tegemise aigu kaamõra takan,» seletäs Ruusa Ago.
«Kõgõpäält om taa avvostusavaldus noile piltnigõlõ, kiä tan omma olnu,» võtt Ago raamadu päämädse mõttõ kokko. Tarto ja Tal’na kandi fotograafia aoluku oll’ innembä häste uuritu, a Võromaa oll’ millegiperäst suurõlt jaolt uurmada. «Ummõtõ, teno Kreutzwaldilõ omma tankandin pildi väega ammust aost dateeritü,» seletäs tä. Edimädse pildi teivä tankandin läbisõitva pildimehe. Kõgõ edimäne fotograaf käve Võromaal 1845. aastagal, a timä tettüid pilte ei olõ alalõ. Kõgõ vanõmb pilt, miä tastkandist alalõ, om tettü 1853. aastagal ja sääl omma pääl liinatohtri Kreutzwaldi naanõ ja latsõ. Tuu dagerrotüüp (hõbõtõdu vaskplaadi pääl pilt) om alalõ Eesti kirändüsmuusõumin.
20. aastasaa alostusõn naas’ fotograafia ka laembalt maal levimä. Ruusa Ago uurmisõlõ avit’ üten tuu, et tsaariaol pidi fotograafõl olõma Riiast kubõrmanguvalitsusõ käest võet luba. «Näil pidi olõma kutsõtunnistus, nigu sepäl, kängsepäl, rätsepäl jne. Kes olli kutsõtunnistusõ saanu, noidõ avaldusõ olli arhiivin olõman,» seletäs Ago.
Teedüst umaaigsidõ pildimiihi kotsilõ sai tä päält arhiive, muusõummõ, aolehti ja aokirju ka inemiisi käest suusõnal. «Siiämaani tulõ tuud teedüst. Ku raamatulõ sai 70–80 fotomehe luku, sis nüüd mõistas mõnõ luu viil mano panda.»
Pildimiihi lugudõ siän om näütüses lugu Sõmmõrpalost peri Sachkeri Reinholdist, kedä om peetü edimädses eesti suust fotomehes ja kiä võtt’ välämaa sõna «foto» asõmõlõ tarvitustõ sõna «pääväpilt».
Tõõnõ osa raamatust om pildiosa, kon saa nätä inneskiidsi piltnigõ tettüid pilte. «Pruuvsõ tuu kokko säädi nii, et pildi tävvendänü ütstõist, et egä pilt olnu kuigi esimuudu, et nä es olnu ütstõõsõga sarnadsõ,» kõnõlõs Ruusa Ago.
Vahtsõt raamatut saa nätä ja osta Vana-Võromaa muusõummõst ja Võro instituudist.
Rahmani Jan
Kokkosäädjä Ruusa Ago näütäs trüküvärskit raamatut. Rahmani Jani pilt
