1990. aasta paiku oll’ Sõmmõrpalu mõtskunnan üts tubli mõtsatüülisi paar. Heliloo Valentin lõigas’ Husqvarnaga, Tsilmeri Ants Družbaga.
Tegeligult Valentin lõigas’ ja Ants pandsõ puid kokku. Mõtsaülemb Rehe Aivar oll’ saanu hindäle Tal’nast ülesandõ näüdädä Roodsist tulnu mõtsaeksperdile Družbaga lõikamist. Tsilmeriga oll’ kõik ilustõ kokku lepit.
Ku mõtsaherrä ja tõlk hummugu autuga tulliva, sõs Ants kah viil lööbäs’, kott sällän, harvõndusõ langi veeren. Kos Družba? Ants pand’ koti maha ja otsõ säält vällä elektrimehe posti otsa ronimisõ ravva. Ravva jalga ja joba tä ronisi puu otsa. Družba oll’ üüses mõtsa jäet, a egäs juhus sirgõ pedäjä korgõ ossa külge riputõt. Tsilmer tõi Družba alla, pand’ bentsu ja uput’ karbussi. Ruutslanõ kai, et nüüd lätt tüüs, a ei viil. Inne tull’ kävvü koti man ja võtta startõr (hunn). Tuu iist läts’ saag edimädse tõmbamisõga käümä. Tõlk tõlksõ Roodsi mõtsaeksperdi tunnustust, et kõva sõna, näide sae ei lää kah säändse külmäga inne kolmandat tõmbamist.
Tsilmer nakas’ sõs eelä maha lastuid puid jupitama. Et täl olli joba õdagu kirvõga katõ meetri märgi pääle tettü, käve jupitaminõ nigu tuulispask. Ruutslanõ pidi vahepääl joba fotoka filmi vahetama, selle et tuu oll’ täüs saanu. Sai kõik jupitõdus, oll’ järgmäne põnnõv moment: kuis langõta säändse saega, minkal terä käepidemide ja inemise kihäga saman suunan? Družbal tull’ langõtusasõndi jaos reduktori vits lõdvas laskõ, saelehte 90 kraati käändä ja pingutusvits jäl kinni vaota. A minkagi peräst es taha tuu vits Antsu sael inämb kinni minnä. Esiki jalaga lüümine es avita. Ants võtt’ sõs maast üte peenembä katõmeetridse puu ja pand’ vitsa pidimele paraja paugu. Plastmassist kaasõga Roodsi sae olõs õkva kimmäle katski löönü. A Družbal ei hätä midägi. Pingutusvits sai kinni ja Ants nakas’ lõikama. Ruutslanõ ja Rehe Aivar jäie nättüt arutama, läbi tõlgi kõnõldõn. Jutujaminõ tull’ vällä nigu katskinõ telefon, selle et nii korgõ emotsiooniga tehnikateemal jäi tõlgil mõistmist veitüs.
Aasta ildamb helist’ õkva Rehe Aivari mobiili pääle üts Helsingi ülikooli mõtsandusõ prohvesri. Jutt võimalusõst nätä Družbaga lõikamist Eesti riigimõtsan oll’ müüde Põh’amaid lakja lännü ja ülikooli oppõjõud olõs tahtnu tuud tudõngidõga kaema tulla. Kahjus pidi mõtsaülemb är ütlemä: Tsilmeri Ants oll’ vahepääl pensionilõ lännü.
Saarõ Evar
