uhtu tuu jõulu aigu, ku lätsi vanalõ sugulasõlõ appi sülti kiitmä. Sinnä tull’ küllä paar naabrit kah jõulõ pidämä. Üts oll’ jo tüü mant karantiinin, a meile es ütle sõnnagi ja peräst ollegi positiivnõ. Tõsõl naabril oll’ mask iin ja tuuga es juhtu midägi.

Es lääki pääle küläliidsi pall’o aigu müüdä, paar päivä, ku mi kah haigõs jäimi ja pruuv näüdäs’ koroonat.

Edimädsel õdagul oll’ päävalu ja kurgun kraapsõ. Järgmädsel pääväl tull’ sääne kinnine köhä, et veeränd tunni läkästit, inne ku midä vällä jõudsõt köhhi. Sääne köhä vaivas’ neli-viis päivä. Vaihõpääl läts’ nõna kah vesitses.

Ku köhä läts’ teno rohtõlõ pehmembäs, tull’ vahtsõnõ hädä. Kõgõpäält nõssi palavik pia 39 kraati ja sis naas’ kõtt valtama ja läts’ nii valla, et rohkõmb istsõt vetsun ku tarõn. Kõtuhädä kestse ka kolm-neli päivä, inne ku naas’ paranõma, ja toda kah teno hüvvile rohtõlõ.

Vaihõpääl oll’ jo vahtsõnõ aasta tulnu. Kõik jõulu ja vahtsõ aasta söögi jäivä söömäldä, selle et nätäl aigu es taha süvvä nätäki. Jõiõ inne vett. Kõrra pruuvsõ jõulupasteeti, a tuul es olõ määnestki maiku, seit nigu saepurru.

Ku palavik väikumbas läts’, pruuvsõ üles tulla. A sääne nõrkus oll’, et pidi hinnäst väega sundma, et puid tuvva ja ahjo küttä. Tuu vast ollegi hää, et tulli sängüst vällä. Muido olõssi kah kopsupõlõtiku saanu, nigu sai mu vana sugulanõ, kes um täämbädseni haiglan.

Minno um perearst jo terves tunnistanu, kuigi ma aig-aolt köhi ja jõudu um veidemb. A tuu pidi viil mitmõ kuu joosul kõrda saama.

Ma esi arva, et minno pästse viil hullõmbast tuu, et ma lasi sügüse tetä hindäle gripisüsti, mis ol’l seokõrd nii A- ku B-tüve vasta.

Teile kõigilõ soovi kõvva tervüst! Kandkõ iks maski, hoidkõ hinnäst ja jääge terves!

Urmi Aili