Seod nimme kand Eestin 65 inemist, varjantsi Verev 53 inemist. Nime pandmisõ kotussit oll’ edimält ütessä, kõik Võromaal vai Lõuna-Tartumaal.
1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth seo nime Erästvere mõisa Keerdo Aadami Saamuli perrele: läsk Ann, kolm tütärt ja poja Jaan ja Jüri. Jürist sai mõisa aidnik, Jaan Verrev jäi tallu ja sama nime kandja elässe Kerdohani talun täämbädse pääväni.
Sama nime sai ka Suudla mõisa Nigula talu sulanõ Jaak. Tä võeti küll nekrutis, a inne olli tä perre sündünü tütär ja poig, nii et nimi kõrraga är es kao.
Vahtsõliinan 1820. aastagal sai seo priinime mõisa lähküdse Möldre külä üte peremehe pere. Ka sääl tundas Möldre-Verevä tallu täämbädse pääväni.
Viil panti priinimi Verrev Väimälä mõisa Lapi Hindo perrätulõjilõ ja Saalusõ mõisa üte Kündä talu peremehe perrele. Mõlõmba man om huvitav kokkotrehvämine, et paar tallu edesi panti priinimi Musto, nii Väimälän ku Saalussõn.
Karula mõisan sai kats sulast, Alakonnu Aadu (Ado) ja Apja Kusta (Gustav) 1826. aasta hingerevisjonni perrä nime Wärret. 1834. aasta revisjoni perrä om kimmäle samal Aadul nimes Werrew. Kustaga om 1834 lugu segäne, a keriguraamadu näütäse, et säält hõimust tull’ õnnõ ja ütsindä Verevä nimi, Väreti nimme tulõ es joht.
Seo nimi algkujul Werrew panti ka kolmõn kotussõn Tartumaal. Sääl om egäl puul priinime alussõs talunimi. Nime saaja es elä külh inämb ei Vana-Nõo mõisa Werrewä talun ega Unipiha mõisa Visnapuu külä Werrewe talun. Tuuiist Luunja mõisan seo nime saanu ka ellivä Werrewa Jaani talun. Talunimmi umastavan käänüssen kirotõdi katõ r-iga vana kiräviie peräst, a lõunaeesti keele sõnan verrev: verevä üteldäs pikk -r nimekäänüssen ka vällä. Kiräkeelestämisel om osan suguvõssust saad vahtsõmb nimekuju Verev.
Setomaal 1921. aastagal võtt’ üts Pankjavitsa valla perekund nimes Verev, a tõnõ – ütsik miis Irboska vallan – Verrev.
Nimmi eestistämise aigu võtt’ üts räpinäperädse nime Verrevson kandja Veriora vallan Süvähavval vahtsõs nimes Verev. Tuudaigu elli Veriora vallan ka tõisi nime Verev kandjit, a nimä olli peri Saalussõst.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
