Talvõhummok pliidi iin ja les’o pääl

Kraadiklaas aknõ takan näütäs –20 kraati. Vällä ei taha minnä, sääl kostus paukmist ja nakkas külm. Käänät raadio vallalõ, istut pliidi ette ja tiit tulõ ala. Säet siibrit niimuudu, et truup lämmäs lätt.

Üte pliiditävvega nakkasõ truubakivi lämmind andma. Pliidiravvast hõõgas tuud hääd lämmind ammuki. Panõt vii ja söögi ravva pääle lämmäs minemä. Oodat veidükese, süüt veidükese.

Säet siibri niimuudu, et toss les’ost läbi käünü. Oodat. Kaet pliidi ala, kohendat tuld. Panõt viil üte pliiditävve puid. Kullõt, kuis tuli vuhisõs. Lasõt raadiol hindäle aolehti ette lukõ.

Viskat les’o pääle pikäle. Nõstat mõlõmba jala aho vasta lämmäle. Lämmi vaos üle kõgõ iho. Tassakõistõ nakkas les’o ka sälgä lämmistämä. Panõt silmä kinni. Unistat.

Kõrra ao peräst ajat hinnäst vaivalidsõlt pistü. Tiit pliidiussõ vallalõ, panõt puid mano. Tuli nakkas jäl vuhisõma. Silmät hulk aigu tuld, oodat, kuna viländ saa. Ei saa viländ. Sunnit hinnäst pliidiust kinni pandma.

Viskat viil kõrd les’o pääle pikäle. Mõtlõt, kas minnä päävä pääle puid lahkma vai ei. Otsustat, et täämbä ei lää, om vast ülearvo külm. Panõt silmä kinni. Unistat. Tulõtat miilde Kaika Laine sõnno: «Elul olõ-i sittagi hätä!»


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

UMA Leht