Ma olõ Võrolt peri. Olõ ummi juuri pääle uhkõ ja ei jätä tuud kongi kuulutamalda. Ummi inemiisiga kokko saiõn tulõ iks väiku võrokeeline tervitüs är. Niisama om kimmäs, et ku mõnõ vahtsõ tutvaga kokko saiõn tulõ vällä, et timä om kah võrokõnõ, muut lausõ poolõ päält värvi ja võro kiil vaihtas eesti keele vällä. Uma kiil köüt inemiisi õkva nigu muusika: tege hengele pai ja pand timä helisemä, päälekauba tulõ sisse lämmi tunnõ.
Elo esi om veenü minno kotost kavvõdalõ pääliina, a ilmateema, minka ma tegele, pututas ekäütte. Ka võrokõisi, kiä omma uhkõ uma kõgõ korõmba mäe, kõgõ süvembä järve ja kõgõ pikembä jõõ üle. Ka ilma kotsilõ om mi kandist mõnigi rekord kirja pant, a nuu ei olõ viil mi egäpäävätsehe tiidmiste jõudnu. Tuuperäst taha ma jaka mõnt tähtsät tõtõasja Võro ilma ja kliima kotsilõ, miä Võro inemise hindätiidmist viil korgõmbalõ nõstva.
Tähtsä om teedä, et Võromaa om kõgõ mandrilidsõmba kliimaga paik Eestin. Tuu tähendäs, et õhulämmä vaih suvõ ja talvõ vaihõl om kõgõ suurõmb. Meri jääs tast jo kõgõ kavvõmbalõ.
Ku tuud rehkenda, sis om tävveste loogilinõ, et Võrol om ilmajaam, kon 1868. aastast kooni täämbädseni om tettü kliima-aoluku. Võro meteojaam om Eesti kliimajaamu hulgan ja tast saadõtas teedüst ka kliimapanka, miä om maailmameteroloogia keskusõn Šveitsin Genfin. Kooni 2017. aasta lehekuuni olli Võro ilmajaaman üüpäiv läbi tüül ilmasilmäjä, kiä ilmal silmä pääl hoiõ ja ilmateenistüste teedüst saadi. Parhilla om Võro ilmajaam automaatjaam.
Kõgõ avvuväärsemb tõtõasi läbi mõõtmiisi aoluu om seo, et Võro om Eesti kuumapääliin. Tulõva suvõ saa seo tiitli saamisõst joba 29 aastakka. Eesti lämmärekord mõõdõti 11. põimukuul 1992. aastagal Võro ilmajaaman ja tuu oll 35,6 °C.
Niisama jaga Võro Valgaga minevä aastaga (2020) kõgõ korõmbat õhulämmänummõrd: seo oll 31,7 °C ja mõõdõti 28. piimäkuul.
Edekotussit om viil: Võromaa om ka kõgõ vihmarikkamb kotus Eestin. 1987. aastaga põimukuun mõõdõti Haani silmämisjaaman vihmavii hulgas 351 millimiitret (keskmäne om 80 millimiitret).
Tõsõ küle päält kaiõn om Võromaa kuun terve mandri lõunaosaga olnu kõgõ kuivõmb kotus Eestin. Egäl juhul om teedä, et 2002. aasta põimukuun es sata tankandin sukugi.
Pall’osid inemiisi pututas ka tuul, õigõlõ üteldä kül sis, ku tä murdma nakkas. Kõgõ tormitsõmb ilm oll 18. rehekuul 1967. Sis mõõtsõ Võro ilmajaam tuulõ vungis 31 m/s. Mõni aasta ildampa, 1971. aasta 22. jõulukuul, mõõdõti tuulõpuhahuisi vungis 25 miitret sekondin. Kolmanda kotussõ tuul om Võro inemiisil viil kimmäle meelen ja silmä iin. Seo juhtu 27. rehekuul 2019, ku tuul nõssi 26,1 miitreni sekondin ja Võro eelektrijaamal linnas’ katus päält är. Mõnõ paiga Võromaal jäi sis eelektrist ilma peris nädälis.
Paar sõnna Võro talvõst kah. Pall’o es olõ puudu tuust, et Võrost olõs saanu ka Eesti külmäpääliin. Täämbä om seo siski Jõgõva, kon 1940. aasta 17. vahtsõaastakuul kirotõdi üles 43,5 miinuskraati. Järgmädse, 1941. aasta 3. vahtsõaastakuul mõõdõti külmärekord Võro hindä jaos: 43,4 °C.
Kuigi lännü aasta tunnistõdi kliimaaoluu kõgõ lämmämbäs, kinkse ilmataat Võrolõ joba jõulu aigu talvidsõ talvõ. Seo talvõ kõgõ külmemb üü om olnu Võro jaos 17. vahtsõaastakuu, ku kraadiklaas näüdäs’ –23,0 °C. Tükk maad talvõ om viil minnä ja loodami, et 30 sendimiitret paks lumi Haani mäki pääl ei lasõ hinnäst vahepäälitsest sulast segädä. Seonimaani om ilmataat külh helde olnu. Aigu viil om.
Ku mu käest küstäs, kas säändsit talvõ muudu talvi tulõ edespite kah tihtsäle ette, sis mullõ miildüs toolõ kõgõlõ kaia tõõsõ nuka alt ja vinütä klimatoloogilinõ aoskaala geoloogilidsõs. Geoloogilidsõlt elämi mi parhilla jo holotseenin ehk jäävaheaol. Lähkümbä tulõvigu talvõ omma iks lotõriiküsümüs ja vastust toolõ ei olõ.
A kas Võromaa inemine kaes ilma pääle kuigi tõistmuudu ku Tal’na inemine? Ku ma mõtlõ niimuudu, et kiä om ilma osan kõgõ lepligumb, sis mi saarõrahvast ei saa kiäki üle, selle et sääl mõotas ilm inemiisi ello kõgõ inämb. Võromaa inemise omma kah lepvä ja näil om vast aigu vai nä võtva ao ilma kaia. Tal’na inemise pandva ilma tähele sis, ku tuu näide liikmist sekäs. A ku Tal’na inemine puhada taht, lätt tä inäbüisi iks saari pääle vai Võromaalõ. Nii lihtsäle om! Lõpus olõmi jo kõik üte eestläse.
Pedassaarõ Ele,
ilmatiidläne
Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo om tõõnõ märgotus, miä sünnüs veebilehe helüait.ee ja Uma Lehe kuuntüün.
Kullõ taad märgotust helüait.ee lehe päält:
https://helüait.ee/ele-pedassaar-ummamuudu-linna-kliima/
