Kanepi kandi koorilaulu ja kultuurielo vidämise iist sai kultuurkapitalilt elotüüpreemiä Kottisse Vaike, kiä om perämädse 26 aastakka olnu Kanepi segäkoori vanõmb. Vaike om ka üts Kanepi lauluseldsi vahtsõstluujist ja om tuu seldsi juhatusõn täämbädseni.

«Mullõ om seo preemiä suur au, taa läts’ mullõ süämehe ja ma tennä väega kõiki, kiä minno üles säädsevä, tunnustiva ja õnnitliva. Sääne suur tunnustus andsõ mullõ pall’o elojõudu, õkva tervemp olõ. Ma tennä ka umma peret ja kõiki häid seldsiliidsi, ilma kelleldä mul taad ilosat elotüüd ei olõs olnu. Olõ väega õnnõlik, et mu ümbre om olnu pall’o häid inemiisi ja pall’o ilosit laulupidosit,» võtt kooriimä uhkõ preemiäsaamistundõ kokko.

Vaike seletäs, et õkva vesi tulõ silmä, ku tedä kooriimäs nimmatas. «Jah, minno omma laulja, olku nä sõs 90-aastadsõ vai noorõmba, iks niimuudu kutsnu, koorijuhi viil presidendis kah.»

Vaike löüd, et kooritüü om midägi esierälist ja võtt tuud võimalust, mis täl elon olnu om, nigu kingitüst. «Väega ilosit ja põnõvit aigõ om mul pall’o ollu, egäleütele säänest tüüd ei jakku. Täämbädses om mu kooritüü külh läbi saanu, aga lauluseltsin püvvä viil sõna sekkä üteldä.»

Päält saa laulja

Kanepi segäkoorin om seo 26 aastaga, ku Kottisse Vaike koori tegemiisi om vidänü, olnu päält 100 laulja. Lauljidõ vannus om jäänü 14 ja 90 vaihõlõ, tulõtas Vaike miilde. «Noorõmbat rahvast om koorin veidü, a om iks olnu, laulma omma tulnu mi uma latsõ. Noorõ tulõva külh laulma, a na läävä jo muialõ kuuli ja elämä. A ku om minejit, sõs om tulõjit kah,» kõnõlõs Kottisse Vaike.

Koorivanõmba tüü man tulõ lisas lauljilõ asjo aia dirigentega. Vaike meelest om ka näidega ütenkuun tüü häste lännü. Pikembät aigu omma Kanepi segäkuuri juhatanu kats dirigenti: Rammuli Meeli ja Lindali Kalev. «Esieräline om tuu, et mõlõmba dirigendiga sai ütenkuun 13 aastat ütist vankrit veetüs,» löüd Vaike numbrimaagia üles.

Vaike hindas, et kimmide dirigentega om 30–40liikmõlinõ Kanepi segäkuur olnu tubli kuur. «Kõigil laulupidodõl om käütü, lisas vällämaalgi kontsõrtõ antu. Üldlaulupidost sai ossa võetus kõgõ viil suurõmba väega. Ütski Tarto juubõlilaulupido ei olõ jäänü käümäldä, joba tuuperäst, et kunaginõ Kanepi miihikuur edimädsel laulupidol käve. Tuust ossavõtminõ om nüüt süämeasi.» Taa perämädse jutuga tsiht Vaike Kanepi kandi koorilaulukombõ pikä aoluu pääle.

Lauljit pidä Vaike keskmädsest toimõkambis inemiisis. «Üteldäs, et kes jõud, tuu jõud pall’o. Lauljit om olnu nii oppajit, latsiaidnikkõ, ettevõtjit, vallatüüliidsi ku pensionääre.»

Vaike kõrdas viil üle, et uma laulurahvaga om ta väega rahul, kõik nä omma tedä hoitnu ja timä näid. «Eks taa kollõktiivi kuunhoitminõ om nigu uma peregagi, iks süäme ja armastusõga.»

Vahtsõlõ Kanepi segäkoori dirigendile Määri Andresõlõ suuv Vaike süämest õnnõ ja pall’o lauluillo.

Koori kroonika kaasi vaihõlõ

Nüüt, ku Vaike inämb pall’o ei liigu ja koorivanõmba tüüd tetä ei saa, om täl tahtminõ koori kroonika kokko võtta.

«Ma korja joba latsõpõlvõst pääle asju ja nii ma naksi ka koori kroonikat korjama umast vabast tahtmisõst. Nüüt nii hää kaia ja võtta. Kõik om kirän: kon ja ku pall’o kuur om käünü, kõik laulu ja laulja, kes tulnu, kes lännü, lisas aukirä ja tunnustusõ, kõik omma olõman. Ja pääle tuu viil oi ku pall’o pilte,» seletäs Vaike. «Nüüt om vist vanajummal tõtõstõ mullõ andnu tuu ao, ku saa panda koori luu ka raamatuhe kirja.»

Jutuvõistlusõ võitja

Kottisse Vaikele miildüs kirota. Tä om koori liikmit iks sünnüpäävä puhul umakirotõdu luulõtusõga üllätänü.

Ka Uma Lehe lugõjilõ ei olõ Vaike looming tundmalda: tä võitsõ 2006. aastagal Uma Lehe jutuvõistlusõ. Tuukõrd saatsõ Vaike võistlusõlõ nal’alidsõ luu «Ilma püssäldä jänessejaht». «Tuu oll’ tõtõstõsündünü lugu umast elost, nii nal’akas, et ma esi kah naari, ku toda kiroti. Elevüst teküt’ tuu jutt ümbretsõõri pall’o. Mullõ miildüs, ku naarda saa. Kurja juttu ma kirota ja lukõ ei taha.»

Kas mi võimi tulõvigun kah Kottisse Vaike kirätöid mõnikõrd lehest lukõ? «Äkki nüüd omgi aig ja võta mõnõst jutuvõistlusõst jäl ossa. Kaemi noh, miä taa elo tuu,» and tä luutust.

Rahmani Jan

Kottisse Vaike uma kultuuri elotüü avvohinnaga.