Tõõnõ kleit ostõti mullõ sis, ku ma lätsi neländähe klassi. Edimält Vana-Koiola kuuli, kon käve õnnõ paar kuud. Sis saadõti minno Taivaskua latsisanatooriummi, selle et mul olli nõrga kopsu. Olli edimäst kõrda kotost kavvõmbal ja es jõvva är imehtä egäsugutsit ilmaasju, mis olli kodotsõst elost väega pall’o tõistmuudu. Mul oll’ koolin nimekaimust vanõmb sõbranna, kes avit’ minno mitmidõ tegemiisi man. Üts sääne asi oll’ kleidile krae pääle umblõminõ. Tuul aol es mõsta egä nätäl kleiti. Arotõdi valgõ krae valla, mõsti ja triigiti ja ummõldi vahtsõst pääle.
Tuu oll’ tummõpruuni kiräga lämmi sammõtinõ kleit, mis tiinse minno vähämbält kolm aastaiga, kooni ma säält vällä kasvi.
Järgmädse aasta käve Kääpä koolin ja sis mul kleiti es olõki, selle et sis oll’ kõigil ütesugunõ sinine koolivorm.
Urmi Aili
