Märgota põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksämide pääle. Mu meelest omma lõpueksämi kooliharidusõ loomulik osa ja härgütäse kõiki opilaisi hindä harimisõs vaiva nägemä.
Parhilladsõ säädüse perrä tulõ opilasõl põhikooli vai gümnaasiumi lõpun tetä eksämi. A ütiskunnan om tahtminõ kooli lõpueksämi tulõvigun peris är häötä. Lõpueksämide vastatsidõ jutu perrä tekütäse nuu pall’odõlõ stressi, kehvembä tundva hinnäst veidemb väärt ollõv ja arvatas, et järgmädsele kooliastmõlõ päsemises tulnu sisse säädi õnnõ edesi oppi suuvjilõ mõtõldu eksämi. Kooliastmõ kesken hinnatas opilaisi tasõt viil riikliidsi tasõmõtöiega, a noist ma tan ei kõnõla, selle et nuu ei sõglu vällä opilaisi edespiditsit valikit.
Ku 2019. aastaga sügüse alost’ tuukõrdnõ valitsus säädüsemuutmisõ põhikooli lõpueksämide ärkaotamisõs, sis Riigikogo tuud es toeta. Paistuski nii, et inämbüs ütiskunnast tugõ parhilladsõ lõpueksämide kõrra alalõhoitmist. A minevä keväjä prooviti koroonaviirusõ var’on viil kõrd lõpueksämi tiidmädä aos är kaota. Tuu oll’ sis käkitü valitsusõ eelnõu «Abipolitseiniku ja teiste seaduste muutmise seadus …» sisse. Koroonaviirusõ võinu parhillatsõn mõtõlusõn vast ülepää nii-üldä võrrandist vällä jättä, seo olõ-i kummagi osapoolõ päämiidsi argumente siän.
Ilosalõ luudusõlõ lisas omma mi maa kõgõ suurõmbas varandusõs koolitõdu inemise. Et tuud varra kasvata ja või-olla kogoni Eesti ütiskunna kestmises, piämi egä mi latsõ ja opilasõ edenemisele ekämuudu üten avitama. Nii piäs kõik latsõki uma edenemise peräst pingutama. Päämine küsümüs om, kas mi koolin piät iks egä lats opmisõ aigu hindä edenemise peräst pingutama. Vai sõglumi latsõ inne ekä kooliastõt katõs: neo, kiä (esi vai kellegi takasttsuskmisõga) pingutasõ ja tegevä sisseastmiskatsõ, ja kõik ülejäänü? Edesi annami latsilõ koolin edesiminekis vaba voli ja vastutusõ uma tahtmisõ perrä toimõnda? Ka sääne mutõl om maailman levinü, a suurõn osan säändsin ütiskundõn, kon sotsiaalnõ kihistümine om suur. Miä iks juhtus suurõmba hulga säändside opilaisiga (kooliaol ja ildamba suurõst pääst), kiä gümnaasiummi minnä ei taha ja põhikoolin üts hetk inämb ei opi, selle et ütiskund ei sunni vai esi ei taha, vai kiä tundva hindä seen, et õigõ pia jaotas ütiskund nä nii-üldä alambalõ klassi? Kas tunnistami hindäle vastavõetavas gümnaasiumi lõpõtamisõ põhikooli tasõmõl tiidmiisiga?
Proovi sarnast olokõrda luvva spordi näütel. Olõtami, et maakunna jalgpallikuundistõ päsemise tingimüse omma karmi ja õnnõ väega hää tasõmõga pallimängjä võetas miiskunda ja maakunna palga pääle, ütlemi kolmõs-neläs aastas. Õnnõ et kuundisõn ollõn om joba pallimängjä uma asi, kas tä edespite ülepää triin hinnäst vai kas tä egä mängu man üten lüü. Kiä meist tahtnu säänest sporti riigi rahakotist kinni massa?
Eesti koolisüstemin päält saa aasta masnu põhimõttõ perrä piäs koolõn olõma kooliastmõ tasõmõ üttemuudu, nii et kõik lõpetaja saava ütesugudsõ tiidmise. Nii piäs kõgõ parõmb haridus olõma kätte saia egäle latsõlõ, huulmada tuust, kon tä eläs. Ja nii olõs päält ütskõik määndse kooli lõpõtamist kõigil võimalusõ ka järgmädsel kooliastmõl edesi oppi.
Egä lats om ummamuudu ja edenes uma huuga, tuuperäst või koolin opilasõ tasõ tõisiga kõrvuisi kaiõn aon muutuda. Kooli lõpueksämi tegemises piät opmisõ aol kimmäle vaiva nägemä nõrgõmba tasõmõga opilasõ ja parõmbidõ edesiidsi valikuvõimaluisi nimel pingutasõ ka keskmädse ja kõvõmba tasõmõga opilasõ. Kuulda om, et kõgõ kõvõmba opilasõ läävä koolin edesi vaiva nägemädä. Nii või näil ummakõrda är kaoda edenemises tarvilinõ mõistminõ vaiva nätä vai säändse vaiva nägemisega toimõ tulla. Esieränis võimõkidõ opilaisi arõndamisõs om luudu Tarto Ülikooli tiidüskuul. Sääl pakutas nutikilõ pasvit tegemiisi ja kõrraldõdas 7.–12. klassõ jaos kõrraperälist tävvendoppust üle Eesti. Siski piät keskmädselt andõkampi opilaisi arõnõmist vähembält gümnaasiumin ka koolin paigapääl tugõma põh’aligõ tiidmiisiga erialaoppaja. Säändsit (vahtsit/nuuri) oppajit ei tulõ kah’os parhilla kuulõhe tarviligul hulgal pääle, ku vanõmba oppaja är pensionilõ jääse. Häie oppajidõ puudus mõnõn koolin naanu õigõ pia vällä paistuma, kas vai läbi opilaisi lõpueksämide kehvä tulõmusõ. Tuuperäst pingutasõ hüvvi oppajidõ löüdmises parhilla kõik, ka koolijuhi, ja või arvada, et ega seo näil oppajidõ üleüldidse puuduolõmisõ man lihtsä ei olõ. A ku kooli lõpueksämiid es olnu ja mi veerütänü koolin opmisõ vastutusõ puhtani opilasõ (vai timä perre) kaala, sis või vabalt minnä nii, et kuulõn olõ-i oppaminõ inämb ütehää. Ja nii ei olõsi inämb võimalik egäst koolist edesi opma saia.
Parhilla tüütäs Tarto Ülikoolin kolm Vanalt Võromaalt peri matõmaatigaprofesrit, kiä alosti umma koolitiid esi maakoolõn ja kävevä umal aol esi keskkoolõn. Koolisüstem lassõ meil saia egän koolin parasjago hääd haridust, et tipu poolõ edesi rühki. Meile olli kõik tii vallalõ!
Halleri Rainis,
matõmaatigaprofesri
Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo om neläs märgotus,
miä sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
