Priinime lugu: Kapsta ja Kapstas

Kapstmaarjapääväl om hää üle kaia, kuis om kapstidõga mi priinimmin. Nimme Kapsta kand Eestin 55 inemist ja nimme Kapstas 23 inemist. Nimega Kapsta om nii, et XIX aastagasaal om taa tegünü päämidselt nellän paigan. 1826. aasta hingelugõmisõ algkuju omma: Luunja mõisan Tartu küle all Kabsta, Roosna-Alliku mõisan Järvämaal Kapsta, Sangastõ Kuigatsi ja Pringi mõisin Kapst, Sürgavere mõisan Villändimaal hoobis põh’aeesti muudu Kapsas.

Luunjan ütele taluperrele pant priinimi Kabsta võisõ kujul Kapsta edesi minnä külh. Roosna-Allikun sai nime Kapsta kah üts talupere Valasti külän.

Kuigatsist Prinki kolinu sulatsõlõ Piitrele, kinkal oll’ hulga poigõ, panti hingelugõmisõ perrä Kapst. Ka tuud nimme om säält tulnu, a levinumb om Kuigatsist – Lõvi mõisast (Löwenhof) – müüde Lõuna-Tartumaad ja Võrumaad lakja lännü nimekuju Kapsta.

Sürgaveren panti tal’nakiilne priinimi Kapsas Kookla külä Kapsta talun. Tuu priinimega om nii, et sääl paiga pääl jäi hariligumbas Kapsas. Nimme Kapsas om täämbädsen Eestin kah, tuud kand alla kuvvõ inemise. A ku Villändi «mulk» tull’ Võro- ja Tartumaalõ, sai timäst näütüses Liinamäe vallan Kapsta. Ka Lutsu Oskari vele, filmimiis Theodori naanõ Lutsu Aksella oll’ tütrigunimega Kapsta, timägi esä oll’ Sürgaverest.

Nimme Kapsta om võet ka eestistämisel – Mäe (Mik’tämäe) vallan vinnekeelidse sama tähendüsega nime Kapustin asõmalõ.

Nimi nimetäjä käänüsse kujul Kapstas tegüsi päämidselt Saru mõisan Harglõn. Uskuna talu üte perre rahvalõ panti hingelugõmisõ perrä Kaps, a Harglõ keriguraamatidõ perrä Kapstas. Ka Vana-Roosa ja Sangaste nime Kapstas kandja XIX aastasaal olli peri Sarust. Paiga pääl niisamatõ, Mõnistõ muusõumi asutaja Lepä Alfredi üts vanaesä oll’ Kapsta Mehka (1875 Mihkel Kapstas).

Mõnõvõrra om nimme Kapstas tegünü ka Kuigatsist peri priinime Kapsta ümbre kujunõmisõl.

Sõna kapstas om mi kiilde lainat vanavinne keelest. Võro keelen om harilik pruuki õnnõ mitmusõ kujju, näütüses süü hapnit kapstit. Mitmus valitsõs ka läti keelen, tõistmuudu ku mitmusõn kāposti ei saaki üldä. Saksa kiil tund sõna Kohl kõrval ka sõnna Kappes. Inglüse cabbage vai ungari káposzta – egäl puul üts ja tuusama sõna.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

UMA Leht