Asi alas’ pääle jupp aigu tagasi. Liinu seen küll vast joba ammu, aga maalõ (väikuliina) jõusõ tuu asi ildampa. Lähät autot tankma, pistät pistuli otsa paaki ja määnegi mõmmin pruuv sullõ midägi selletä. Akustikaga om meil häti joba kultuurimajadõn, bendsujaama katusõalunõ jääs alla kõigilõ muilõ tunnõt kultuuriasutustõlõ. Mis tuu mehekene sääl porras, tuust ma arru es saaki. Lõpus üts järjekõrran saisja opas’: vaoda alt tõnõ nupp alla. Vaodi. Anti pentsu.
Kirudi hindäle pardatsoki kaasõ pääle: alt tõnõ nupp. Siiäni om antu. Edesi läts’ asi pangandustõ. Harukontoriid om saanu kombõs ilma ette hoiatamalda kinni panda. Ussõ pääl om ainult määnegi telefoninummõr, kon kästäs hinnäst järjekõrda panda. Helisti. Pääle mõnda hukkalännüt katsõtust sai numbri kätte. Tuu ütel’ mullõ nigu inemisele, et ma helistä säändse ja säändse numbri pääle (midä ma küll joba esiki tiise). Sis ütel’, et ku ma taha eestikiilset teenindüst, vaotagu 1. Vaodi, tull’ uus küsimus. Nii ma sis jõusõ noidõ vaotamiisiga nelländäle vooru, kon küsti, millega ma tõesta, kiä ma olõ. Loeti ette hulk asju, ma valisi egäs juhus telefoni. Tuu pääle ülti, et mul om nõustajat vaia. Jupi ao peräst ülti viil, et nõustajal ei olõ mu jaos aigu, helistägu hummen. Ma es helistä.
Mõni aig tagasi jäi ma haigõs. Hirmus külmävärrin ja palavik 38,5. Oll’ nigu sinnäpoolõ, et karoona vai nii. Anni arstilõ teedä. Tuu pand’ mu proovi järjekõrda ja and’ üte telefoninumbrõ. Vana jama, ainult tuu vahega, et ütskõik kui kaua ja mis aol sa tuud 1 vaotat, timä laul sullõ õks umma kolmõkiilset laulu, et vaota 1, 2 vai 3. Ma anni alla. Varstun om kunagi elänü üts miis, kiä sai massina vasta, aga tuu oll’ Vinne massin ja ala oll’ kraavikaibmine. Miis oll’ kah kõva miis, hüüdnimega Ilmameistre. Massina omma edesi arõnõnu, mehe tsipa tagasi. Egalõ küläle ilmameistreid ei jagunõ.
Kõgõst om nätä, et meid om õnnistõt e-riigiga, kuna kellegi pääl om vaia pruuvi, pall’u ullust üts rahvas vällä kannatas. Rahvas, kel ei olõ kellelegi kaivada. Rahvas, kedä om innegi mõnitõt, aga nüüd pandas viil puul manu.
Mis tuu olõs masnu, ku egalõ haigõlõ inemisele olõs pandnu vastama inemise, mitte massina? Kas kumbki ministri, ei Martin Helme ega Keit Pentus ei olõs löüdnü tuu jaos raha? Ei usu.
Aga viil rassõmb küsümüs: määndse partei programmin om põhimõtõ, et automaatika suhelgu umavahel ja inemise umavahel? Muiduki, IT-spetsialisti vällä arvadu. Paistus, et ütski partei ei taha nii mõtõldagi. Mis muud sis üle jääs, ku tulõ asuta vahtsõnõ partei: Inemiste partei. Mitte antropotsentristlik, aga sääne, mia näge inemiste häti ja tegeles ainult noidõ ärhoitmisõga.
Kõgõ muu elusaga muiduki kah, kuna inemise hääolu ripus suurõlt jaolt tõisist eläjiist är.
Inemise lülitämine massinavärgi osas tulõ är lõpõta.
Pulga Jaan
