«Kas teil om tõtõst kõik aig nii, et ku täämbä tulõ plaan kardoka maaha panda, sõs hummõn panõtigi, olkõ piimäkuu vai vahtsõaastakuu?» küsse ma ütskõrd Colombian üte tütrigu käest.
«Om,» ütel’ tütrik ja küsse vasta: «A kas teil om tõtõst neli aastaaigu? Ja piätki noidõga kõik aig rehkendämä?»
«Om,» ütli ma. Ja meil mõlõmbil oll’ tegemist, et tuu tarkusõga uman pään toimõ saia. Selle et ütski tävve mõistusõga inemine Eestimaal ei mõtlõ ummõtõgi kesk talvõ kardokapandmisõ pääle ja ütski tävve mõistusõga inemine Colombian ei nakka mõtlõma tuu pääle, mis kuu parajalõ om, ku täl tulõ pääle isu naada kardokit pandma.
Säändse tiidmise man om jälki imelik tuu, kuis mi kõik tükümi arvama, et tõsõ ommava targõmba. Ja et midä kavvõmbal nä ommava, toda targõmba. Tuu, kiä eläs tansaman mõtsanuka takan, või kül targõmb olla ku ma, a noidõ vasta, kes eläse Inglüsmaal, Indian vai Ameerigan, tä ei saa. Ku kiäki uma jutu sisse poetas, et «Kahneman ütel’» vai et «budismin opatas», sõs tuu om tükk maad kõvõmb trump ku «Toivo Niiberg kirut’» vai «Piiblin üteldäs». Mis tuust, et Buddhakõnõ es olõ uman elun ilman üttegi kardokat nännü.
Inemise ommava kül kõik inämb-vähämb üttemuudu luust ja lihast kokku pantu, a egäüts om iks ummamuudu vällä tullu. Näütüses ei püsü mõni sukugi üte kotta pääl paigal ja muudku lask ilma pite ümbre. Tõnõ om jälki kõgõ õndsamb sõs, ku saa kotun aiamaa pääl riibu, kitsku ja mu peräst kasvai kardokit panda ja võtta.
Ilma pite ringilaskminõ om viimätsel aol veidü keerulidsõmbas lännü, a kül tsiga tsolgi löüd.
Ku keset Võru liina om ilmadu uhkõ tsõõriplats ja Koreli veeren valuvahtsõnõ Paju park, sõs ei massa arvada, et muial Eestin om elu saisma jäänü. Terve Eestimaa om täüs nii vahtsõs kobistõduid ku peris vahtsit ja viil löüdmäldä varanduisi.
Nakkami pääle tuuga, et üten Võruga saiva viil viistõist liina võimalusõ uma keskplats kõrda tetä. A esiki nuu liina, kes tuu projekti rii pääle es jõvva, ommava vaiva nännü, näütüses om Sillamäele mere viirde tekkünü uhkõ promenaat. Sillamäe promenaadilõ tulõ kimmäle grillikraam ja latsõ üten võtta. Sillamäe kuulutõdas kimmäle varsti grillipääliinas, nii pall’u om promenaadil grillikotussit.
Promenaat mere veeren tähendäs aastaaigõga harinu eestläse jaos muiduki tuud, et sinnä mass minnä suvõl.
Kevväi om vett ja lille piten roitmisõ aig – Põh’a-Eesti kosõ, 170 sordiga nartsissinurmõ Ahja takan, tulbimeri Kirna mõisan. Lillega piätki õkva kallendrin järge pidämä, näütüses Mädapea mõisan tetäs uhkit pujengi- ja floksipäivi.
Sügüse võit mõisit pite tuusõlda – nuu ommava inämbältjaolt ilusidõ värviliidsi puiõga parkõ sisse pantu.
Ei olõ mu käen ümbre käändä tuud, kellele reismine ei istu. Ja ei olõ vaiagi. Niisama ei olõ vaia toolõ, kes esi kah reisihimulinõ, seletä, midä reismine and. Mu jaos om reismine üts ja ainukõnõ asi, mille iist rahha vällä andõn ma esi rikkambas saa, ja egä reis kest terve mu eluao – iks tulõ jälki üten vai tõsõn olukõrran mõni juhtuminõ koskilt miilde. Täpselt nii, nigu seo jutu algus:
«Kas teil on tõtõst kõik aig nii, et ku täämbä tulõ plaan kardoka maaha panda, sõs hummõn panõtigi, olkõ piimäkuu vai vahtsõaastakuu… »
Reisisoovitusõ:
Tan omma mu uma põnõvamba avastusõ Eestimaa päält viimätsest aastast. Ja et targõmb vällä paistu, sõs üts soovitus Konfutsiusõlt kah: «Kohe egänes sa ilman läät, mine sinnä kõgõst süämest!»
• Eesti näkiuuringidõ keskus (et kimmämb läbielämine saia, om vaia inemist, kiä välläpanõkit näütäs)
• Tulivii keskus (ja restoran)
• Haapsalu kandsi vana ja vahtsõ kokkosäädmine
• Tuulõtorn Hiiumaal
• Palmsõ mõisa sepikua sepp
• Mädäpää mõis üten mõisaprovva tettü ekskursiooniga
• Ruunavere postijaam kuun umanigu kõnõlõmisõga
• Andi Normeti nartsissinurmõ
• Valgõsuu matkaraa kaemistorn
• Anija mõisa välläpanõk ainuliidsi arhitektuuriliidsi detailõga + romantilinõ mõisakohvitarõ
• NSVLi aignõ salahanõ allviilaivu deminiirmise baas Hara lahen
• Rummu vangla ekskursioon
• Esna galerii
• Kõltsu mõisa
• Tal’na talvinõ Võlumaa
Mustmaa Ulvi,
ilmahulgus,
reisijuht firman ABZ Reisid
Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.
