Ma elä no joba viis kuud Juudi kvartalin. Olõ seo nime muidoki esi pandnu, a lövvä, et seo kandi juudi perändit võinu rohkõmb tähele panda.

Olõ küsünü Võro vanõmbidõ inemiisi käest, kiä peris tansaman kvartalin eläse, ja vähädse tiidvä, kuimuudu Juudi park om juutõga köüdet. Veidü inemiisi om kuuldnu Judeikinist, mehest, teno kinkalõ sais Kreutzwaldi uulidsa veeren uhkõ korgõ savikivimaja.

1869 alost’ tan tüüd mõtsamatõrjalitüüstüs ja ildampa sae- ja jahuveski ja lavvatehas. 1897. aastast tull’ mano piiretüsevabrik ja ildampa tegüsi taha ka linavabrik.

Tuu ao kotsilõ pidi seo tüüstüshoonõ arvada olõma kõgõ korõmb maja Võrol, umaaignõ pilvelahkja, ku jättä kerigu vällä.

Mullõ miildüs vahepääl aon rännädä ja ette kujota, kuis seo kõik võinu tuudaigu vällä nätä. Kuis rikka juudi uma tüüstüshuunõ valla tei, määndse olli vallategemisepido ja kedä sinnä kutsuti. Ku rehkendä, et tuul aol oll’ Kreutzwald tan aktiivnõ liinatohtrõ, sis arvada oll’ timägi üts küläline.

Kimmäle oll’ sis ka Tamula järve vesi korõmb, vast küündü kogoni vabrigu ussõ ala ja niimuudu võidsõ vast tõsõlt puult järve mõtsamatõrjaali väiku laivaga õkva treppi tuvva.

Ammõtligult om juudi nimi alalõ õnnõ Juudi pargi nime man, kuigi Judeikini perre toimõndaminõ küünüs liinan muialõgi. Ka Juudi pargi ümbre olli päält uhkidõ tüüstüshuunidõ viil Judeikini perre elomaja. Võro keskliinan olli rõivapoodi ja kongi ka sünagoog.

Ma ei tiiä, kas Judeikini suguvõsal ka perijit viil elon om, a lövvä, et nii võimsa ja ettevõtligu suguvõsa perändit võinu avvu seen hoita. Uhkõ verevä savikivihuunõ ülemädse kõrra pääl võinu olla väiku sünagoog, selle et siiämaalõ om seo maja mu meelest inämb pühäkua ku tüüstüshuunõ mõõtu. Seo and mullõ ka mõttõ liina surnuaia pääl seo suguvõsa havva üles otsi.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.