Seo nimi tegüsi edimält katõn kotussõn, a kujul Meho jäi perrä õnnõ üten, Võrumaalt peri suguvõsan. Nimel om parla Eestin 35 kandjat.

Vana-Roosa mõisan oll’ Mustajõõ veeren Alakülä ja mäelpuul ka Mäekülä talurühm. Tuu om parla ammõtlikult Matsi külä osa, kõnnõkeelen ka Naadi külä, vana ussaia kottal om no Kirsimäe talu. Vanna Mäekülä tallu kirotõdi mõisakirjun Mehkülla ja Mähkülla. Rõugõ kerigukirjun oll’ taa Kavaku (Kawwako) talu, Naadi kõrdsi ehk Naadi kavaku perrä.

Tuu talu ütele perrele, Kavaku Jakapi Jaani perrele pand’ Rõugõ opõtaja edimält priinime Meus, a Vana-Roosa mõisan panti 1826. aasta hingelugõmistõ hoobis Mäho. Tuu perrä om ka keriguraamatun parandõt: Meho. Õkva nii, kujul Meho taa priinimi pruukmistõ jäigi. Suguvõsa läts’ lakja Kärgula ja Mõnistõ kanti. Nimi om tulõtõt kirälikul tiil – talunime edeotsalõ Mäe- saksa kiräviien Meh- om manu pant -o. Kuigi edimält talunimen h-hellü es olõki, leiut’ nime pandja tuu kiräpildist: Me-ho.

Eestistämisel 1936–1937 võeti Mõnistõ vallan nimme Meho katõl kõrral, inneskidse nime Kraavmeister asõmalõ. Nuu võisõva olla sääl joba elävide Mehodõ sugulasõ.

Kolga-Jaani kihlkunna Võisiku mõisa Lätkalu külän oll’ Mehu (Mehho, Mähho) talu. Sääl pantigi talunimi priinimes küländ suurõlõ suguvõsalõ. Hingelugõmisõ nimekuju 1834. aastagal oll’ Möhho. Kas tuud tull’ lukõ Mõhu? Kolga-Jaani opõtaja võtt’ pruukmistõ nimetäjä käänüsse kujulõ praavitõdu nime Mehk. Geni ja keriguraamadu näütäse, et Mehu Tõnissõ suurõn perren läts edesi päämidselt nimekuju Mehk, a poig Jüri liinin nimekuju Meho. Üts Meho Helme kihlkunnan omgi olnu Jüri poig Jüri uma naasõ ja tütrega. Kolga-Jaani kihlkunnan lätsi edesi nimekuju Mehk ja Mehu, vahel samal inemisel kattõ muudu. XX aastagasaal om näist perrä jäänü just Mehu, minkal om Eestin 10 kandjat.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.