Käve lehekuu eelviimätsel puulpääväl reisibürooga Eestimaad pite huvisõidul.

Seokõrd alostimi Põh’a-Villändimaal ilosa Navesti jõõ veeren olõvast Energiä talost. Peremiis näüdäs’ meile ummi rohotaimi kasvandust, midä olõvat kokko säidse hektärit. Harilikumba kasvu olliva kummõl, saialill, iisop, lavendli, kortsleht jt.

Mu jaos huvvipakva oll’ tuu, et egä kasvonurmõ siilu vaihõlõ oll’ jäetü luuduslik riba, kon kasvi lisas muulõ hainalõ võiulilli ja kikkapüksi. Sääl saiva mutuka ellä ja mehidse mett kor’ada. Ka teo tahtva olla pikä haina sehen ja ei lää kasvõ jürämä. Noist ravikasvõst tetäs rohotsäisid ja egäsugutsit ökomääre, ka jakkõ määrmises.

Edesi sõidimi Türile Resa nukutarrõ, kon kunstnik näüdäs’ meile umatettüisi puppõ. Osa olli koedu, osa heegeldedü, sis viil ummõldu ja tikitü. Egäl pupil oll’ uma saamislugu, mis oll’ tulnu elost hindäst.

Kävemi ka Järvamaal Türi lähkül olõvan Kirna mõisan. Mõisa tetti 1620. aastal, ku Gustav II Adolf kinkse tuu kotusõ Eestimaa rüütlipäälikulõ Hans von Fersenile, kelle sugulaisi kätte jäi mõisa 1816. aastani. Edesi kooni 1919. aasta võõrandamiseni oll’ mõisa kindralmajor von Pilchau käen. Päält tuud oll’ mõisahuunõn koolimaja, sis sovhoosikontor ja söögimaja.

Prõlla olli kuvvõ sambaga baroki-gooti stiilin mõisahuunõ ümbre tellingu: remont om tulõman.

2019. aastal, kui Nurmikon oll’ tulõkah’o, kinkse aiand mõisalõ 200 000 tulbisibulat. 2020. aastal kuulutõdi Kirna mõisa tulbitsõõri Järvamaa kõgõ parõmbas ettevõtmisõs. Minevä aasta ostõti mano viil 35 vahtsõt tulbisorti, mis kõik seo aasta ilosahe häitsivä.

Minevä aasta ollõv Kirnat kaeman käünü vähämbält 20 000 inemist esi paigust.

Urmi Aili

Kirna mõisa häitsvä tulbinurm. Pilt Kirna mõisa pildikogost