Looda, et taa koroonaaig, miä om meid võõrutanu egäsugumaidsist kultuurisündmüisist, nakkas no üle saama. Mu jaos tulõt’ kõkkõ tuud, minkast mi kotonistmise aol ilma olõmi jäänü, miilde minevä nätäl nättü koolimuusikal «Koolin om umbõlõ mõnna».

Üte küle päält kaiõn lihtsä lugu lihtsä muusiga ja tandsuga, a tõõsõ küle päält andsõ uma ala meistride tüü taalõ kimmä kvaliteedimärgi. Võrokõisil om lännü häste, et sääne umakeeline tükk päält mitund kõrda edesitoukamist lõpus püüne pääle sai. Ja kuigi ei olõ teedä, kas ja kupall’o tedä viil mängitäs, om teos olõman ja tuud saava mängi ka tõõsõ kooli. Kooli tuuperäst, et õkva koolilatsi jaos ja koolilatsilõ om taa muusikal kirotõt.

Päält hää teksti ja muusiga omma taa etendüse kõrdaminegi takan tegijä, kel helkämine silmin. Tuu omgi nigu üts nõiatsõõr: ku om hää asi, sis saava tuust herätüst ka juhendaja ja mängjä ja niimuudu saagi hengele hää tulõmus. Mul om hää miil tuust, et seo muusikal om lisas viil ood võro keelele ja mikandi ummamuudu olõmisõlõ.

Suur suvi om iin ja tuu tähendäs ka küländ suurõl hulgal egäsugumaidsi etendüisi, kontsõrtõ ja muud. Soovita nuu üles otsi ja kaema minnä. Selle et heng, miä om vahepäälitsel aol nälä ja joogihädä kätte jäänü, taht kah iks vahepääl kosutust.

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja