Suvi om puhkuisi aig, kõgõ parõmb aig Eestimaa uurmisõs, nägemises, roitõlõmisõs.
Mullõ om iks kõgõ liiku miildünü, ehk sis vahtsidõ paiku löüdmine, rändämine ja reismine. Olõ säläkotiga kätt nõstõn varrampa puul Euruupat läbi tuusõldanu.
Siiämaani lövvä hindä jaos Võro ümbrüst ja viil seo keväjä, ku lumi är läts’ ja jalgratta sälän hää matkada oll’, tei edimäst kõrda tsiiru ümbre Tamula järve. Mullõ miildüs minnä nii, et kae ei üttegi kaarti, lää uma sisemädse tundõ perrä ja roida väikuid mõtsarato pite, tiidmäldä, kohe neo täpsele vällä veevä. Nii saa hinnäst esi üllätä ja inämb tsillembit asjo tähele panda.
Mu suurõs rõõmus om joba pääle Vagula veere maiu imehääd paksu mõtsa, mustikamõtsu ja kraavõ täüs räbästikkõ, miä Tamula rannast sinidse piirinä paistusõ.
Vagula veeren omma muidoki mõnõ majaumanigu hinnäst niimuudu sisse säädnü, nigu olnu viiviir õnnõ näide uma ja olõ-i mukav nigu tõõsõ inemise moro pääl tsuklõma minnä. Säänest umavolilist viiveere hindäle perimist ei piäs mi kül kuigi hääs kitmä.
Mul om Jõgõvamaal maamaja, mõtsu kesken. Saada sinnä vahepääl nii-üteldä asumisõlõ inemiisi, kiä liinalarmist kavvõdalõ vaikustõ ja luudusõst mõnno tundma tahtva minnä. Ildaaigu trehväs’ sinnä üts naanõ, kiä oll’ niipall’o är liinastunu, et es julgu sinnä tunnis aoski ütsindä jäiä. Inemine jääs luudusõga kipõstõ võõras, pelgäs loomulikku luuduslikku elokeskkunda ja muutus kõrrast inämb mugavas, kuigi luudust ja mõtsa om tälle stressist jako saamisõs hädäste vaia.
Toda inämb tegevä rõõmu neo, kiä pelgä ei telgiga matkaman kävvü ja kinkalõ olõ-i kõik aig luksust vaia. Nuu, kiä esi viil väega kogõnu matkaselli ei olõ, löüdvä häid matkapaiku soovituisi ja nimmi näütüses Mol’oraamadu matkajidõ grupist.
Suvõl om hää plaan ka uma maal elävä sugulasõ ja hõimlasõ üle kaia. Niimuudu saa arvada Eesti risti-rästi läbi sõita ja jahtunuid sugulusköüdüssit üles lämmistä. Veri om jo viist paksõmb…
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
