Säädüsevastast tegevüst proovitas käkki, tuuperäst ei kao
korruptsioon taast ilmast. Ao muutusõ ja kimmäle om 20–30 aastaga
peräst asjo, miä täämbädsega võrrõldõh inämb lubatu ei olõ
Müüdä pümmit uulitsit kõndsõ tummõ kogo, kiä läts’ õkva müüdä liinatohtri tarõst, ku…
A tuu om hoobis tõnõ porgatus.
1783. aasta suvõl istsõ kar’us järve veereh ja ai kiholaisi ni parmõ hindä ja eläjide päält är. Pia tull’ aig naada kodo poolõ minemä. A ku nä kodo lätsivä, näkk’ tsur’akõnõ, et mõisaherrä istus ja taplõs kiholaisi ja parmõga sammamuudu ku kar’alats. Tsur’akõnõ pomisi, et mõisaherräl om väke sama pall’o ku timäl. Herrä kuulsõ ja nakas’ kärkmä.
Ku kari kärkmisele kaemalda lauta saie, mõtõl’ herrä ummõtõgi, õt midägi om vaia tuu as’aga pääle naada. Kae ku terve plats kivve ala panda! Kiholasõ – nuu kuiosõ jo õkva är. Tuu om hää plaan! A kost sa nii pall’o kivve saat?
Herrä kaie härbäni sainu, miä olliva tettü Kiräpää kandsi müürüst võetuisist kivvest. Sääl om viil hulka kivve alalõ. Mõnõ paiga pääl omma keldregi viil nätä. Noidõ sisse saie minnä ja sääl ümbregi kaia. Üteh olliva kogoni määnsegi tünnü olnu. Kolm parõmbat lasksõ herra tuukõrd är tuvva – mine tiiä, vast lätt vaia. Talopoja, kiä sääl ümbre ellivä, es julgu kandsist midägi haarda. Nä pelässivä, et kotus om är sõnotu.
Joba tull’õgi tiinri, kiä tahtsõ herrät õdagust süümä kutsu. Vonn istsõ lauda, kohe tuudi hääd-parõmbat ja viil parõmbat. Ummõtõgi es olõ tuu kõik nii hää ku Piitre liinah, koh herrä inämbält jaolt oll’õ. Vabaherrä kaiõ härbäni aknist vällä ja äkki paugaht’ mõtõ, et timä sõit hummõn Riiga.
Nigu hahk valo hinnäst näüdäs’, läts’ Carl Ludwig von Mengden tiile ja jõudsõ Riiga, et sääl kindralkuberneri krahv Browne’iga kõnõlda. Tuu võtsõ herrä hää meelga vasta, selle et nimä olliva jo Piitre liinah kokko puttunu. Vonn küsse, mille taa vahtsõnõ liin Vana-Koiolalõ plaanit om. Krahv kõnõl’, et nii nä sääl märkseva ja teivä Kirumpää-Koikülli nimelidse maakunna ni liinalõ tulõ kah sama nimi. A vonn kõnõl’, et timä mõisa man om üts järv ja tõnõ viil. Jõgi om lähkül. Kivve saa kah vanast kandsist võtta. Tuu om iks parõmb kotus ku Kirumpää-Koiküll vai sis Vana-Koiola.
Lää es pall’o aigu, ku krahv Browne kõnõl’ Katariina II-lõ, et tuu Vana-Koiola iks olõ ei nii hää kotus. Tamula veereh om pall’o parõmp paik liina tetä. Vonn tsusksõ umalt puult kah. Ummõtigi olliva ammõtnigu joba paiga pääl Vanah-Koiolah. Vonn võtsõ nuuki perä pääle ja veie umma mõisa. Süütse ni juutsõ näid, et nimä esi kah arvo saanu, et tah näil iks kivvest hoonõ, olõ ei sääne köks ku Koiolah.
21. põimukuu pääväl 1784. aastagal anti Riia liinah vällä käsükiri, koh panti maakunna ammõtkunna tõsõ paiga pääle. Mõni aig inne tuud ostsõ kroonu von Mengdenilt 57 000 ruubli iist Võro rüütlimõisa üteh härbäniga är. Vonn pistse naudi karmanihe ja läts’ üteh kõgõga Piitre liina. Kõrra käve tä ka Riiah, a kas tä sääl krahviga ka trehväs’ ni kas nä midä ka jaotiva, tuu kotsilõ olõ ei midägi teedä.
Teedä om tuu, et kolm aastat ildampa oll’ liinah joba päält 20 elomaja ja päält poolõsaa krundi oll’ viil vällä märgitü. Ummõtõgi ollõ härbän esi väega armõdu. 1750. aasta paiku ehitedüh härbänih sattõva 18. aastasaa lõpuh lae sisse. Pall’o tull’ vahtsõst tetä.
Nii saiõgi Võro liin seo paiga pääle ni tä om ehitet Kiräpää kivvest. Ummõtõgi hoit Võro toda salahust kimmäle. Tuud raamatut, koh om kiräh, määndse paiga pääl Võro liinah määne Kiräpää kivi om, hoiõtas liinapää man ja võetas vällä õnnõ täüskuu aigu. Salahus om nii kimmähe hoiõtu, et mõni liinapää esiki ummi eloseldsiliisi Kiräpääle ei lupa.
***
Umbõs sääne võinu olla üts variants tuust luust, kuimuudu Võro liin parhilladsõ paiga pääle luudi. Seo, et edimäne plaan oll’ maakunnaliin nimega Kirumpää-Koiküll. Koiküll sis tähist’ Koiolat ja Kirumpää oll’ olnu piirkunna üts keskus hulk aastasato, inne ku timä tähtsüs päält Vinne-Roodsi sõta 1656. aastagal kattõ. Kirumpää allõv pidäsi arvada kavvõmb vasta, tuu häöt’ Põh’asõda 18. aastasaa alostusõh.
Olõ ei teedä, kas Kirumpää nime kaominõ vastluudu liina nime seest ja saaminõ Võro kivimurrus oll’ köüdetü korruptsiooniga vai ei, a säänestmuudu tuu vällä näge külh. Paistus, et Võro mõisnik tahtsõ umast provindsimõisast vallalõ saia, et suurdõ liina hääst elost mõnno tundma minnä, ja tarvit’ är ummi tutvuisi, et mõisa hää hinnaga riigile müvvä. Tuuga püürdse tä ümbre ka otsussõ, miä varrampa jo tettü olli.
Korruptsiooni om olnu läbi aastasatu, seo pääle ei olõ hää näoga kaetu ja seo iist omma olnu esisugumadsõ trahvi. Tuu, midä mi täämbä korruptiivsõs piämi, es pruugi tuud aastasatu iist sukugi olla. Mitmõ as’a olli innembä loomuligu ja noidõ pääle, kiä sutsõva uma huvi läbi litsu, kaeti kadõhõdsõ näoga. Mitmõl puul maailmah om tuu siiämaalõ niimuudu.
Eestih om korruptsioon küländ matal, a avastõdu juhtumi näütäse, et seod iks ette tulõ. A et säädüsevastast tegevüst proovitas käkki, sis kimmäle om ka asjo, minkast ütiskund ei tiiä, a miä või mi hääollo mõota. E-lahenduisi tarvitusõlõ võtminõ avitas korruptsiooni veidembäs saia, a iks lövvüs «nutikit ja nõvvulöüdjit», kiä pruuvva hindäle säädüsevastast kullasuunt saia. Tuu, ku ütsiku saava parõmbust, tähendäs tõisi jaos halvõmbit võimaluisi ja avvulda konkurentsi, miä majanduskeskkunda kehvembäs tege. Võro näüte man olõs vast mõni tõõnõgi mõisnik tahtnu umma mõisat riigile liina pistüpandmisõs maaha müvvä ja täämbädsel pääväl tettü tuud arvada veidembpakmisõga, miä piäs olõma ütiskunnalõ odavamb.
A korruptsioon kao ei taast ilmast, selle et kõgõ lövvüs kiäki, kiä taht hindäle säädüsevastast parõmbust saia. Kimmäle om 20–30 aastaga peräst mitmit asjo, miä täämbädsega võrrõldõh inämb lubatu ei olõ.
Kas Võro liina süämes saanu mõisa müüdi tuukõrd Katariina II juhitulõ Vinnemaa keisririigile säädüsevastalidsõlt vai ei, tuud ei saa mi ilmahki teedä. Täämbä olõmi seo paigaga rahul ja ei mõistaski liina Vanna-Koiolalõ mõtõlda. Ummõtõ ei massa unõhta Võro avvuvõlga Kiräpää iih, miä määräti 1784. aastaga põimukuul tettü otsussõga varõmis, a miä ummõhtõ seo paikkunna otsustamisõ man aastasatu tähtsät ossa mängse. Võro liin ja Võro vald saava tah ütte-tõist är tetä.
Koorti Erkki,
kirämiis ja julgõolõgias’atundja,
timahavadsõ Kaika suvõülikooli matkapäävä rektri
Rahmani Jani pilt
Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.
