Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv 31. hainakuul vei osalidsõ keskaigu ja Kiräpää kandsi mano. Abis olli as’atundja: arkeoluug Valgu Heiki, kotusõnimetiidrü Saarõ Evar ja suvõülikooli rektri ammõtin kirämiis Koorti Erkki.
Lämmistüs tetti päält 50 suvõülikooli opilasõlõ päävä edimädsel poolõl Võro instituudi saalin. Valgu Heiki kõnõl’ tuust, mis Kiräpää kandsi kõgõ varatsõmbast nimmamisõst kooni müürükivve lakjakandmisõni teedä om. Saarõ Evar tekk’ kullõja tutvas variantsõga, kuis kandsi nime kujonõmist om seletet.
Matk vei huvilidsõ joba joonõlt vana Võro-Tarto suurõtii pääle ja Kiräpää kandsi mano. Sääl kõnõl’ Koorti Erkki, kuis timä uman raamatun «Kättemaks Kirumpääl» kandsilõ elo sisse puhksõ.
«Ei saa kirota, et mehe seivä kõrdsin kardokit ja teivä piipu, ku kardokit tan viil olõmangi es olõ,» kõnõl’ tä keskaigsõ maailma keerolidsõst, a põnõvast luumisõst. Tull’ vällä, et päämurdmist või säändse kirätüü man olla uutmalda kotussidõ pääl – kasvai nimmipandmisõ man –, jutu sälgroodsu õkva hoitmisõst kõnõlõmalda.
Koorti Erkkil oll’ umavalitsuisilõ viil sõnnom: kandsi ümbre võissi võsso maaha võtta ja aoluulidsõlõ kotusõlõ ka rahva jaos inämb põnõvat tarvitust löüdä.
Piknigupidämist Kiräpää mättide pääl segäsi vihmaropsak. A noid, kiä võtsõva ette tii päävä alostuspaika tagasi, uutsõ Võro instituudin ansambli Musica Silentii etteastminõ.
Kabuna Kaile
Suvõülikooli rektri Koorti Erkki näütäs võso pääle, miä ei lasõ kandsimäel nii vällä paistu, nigu seo väärt olõs. Kabuna Kaile pilt
