Keväjä tull’ teedüs, et Eesti kõgõ himostõdumba moodu­avvohinna Kuld­nõgla üts nominent om Võromaa juuriga PUNGITSA TRIINU. Üts hetk sai timäst kül Tarto liina inemine, a suvõaig meelütäs tä egä aasta iks tagasi siiä kanti. Tuud inämb nüüd, ku nä kaasa Rivoga Setomaal Üle-Pelska nukan umma suvõkoto sisse säädvä ja kunstnigutüü Taarka perimüstiatri suvõtükün «Petserimaa igatsus» om ka Triinu tetä olnu.

Võromaal peeti ilda­aigu elostiilifestivali «Aigu om!». Kuis om parhilla sukka, kas aigu om vai olõ-i?

Mul om peris kipõ aig. Terve aasta om peris kipõ olnu. A üten vannusõga om tulnu ka mõistminõ kipõl aol kipõn aigu võtta.

Ütest külest mul jo aigu om, ma tüütä uma käe pääl. A mullõ miildüs mu tüü, nii et ma lövvä kõgõ määnd­segi tegemise, miä võtt tüü vormi. Parhillanõ tegemine (lavastus «Petseri­maa igatsus» – K. K.) om olnu kah peris tükk tüüd ja tulõman omma vahtsõ tiatri­tüü.

Esihindäst om seo suvi olnu mullõ väega meele­peräline. Olõ saanu ütte köütä tüü ja puhkusõ, nännü suvõ kujonõmist luudusõn.

Kuis moodukunstnigu elo ülepää vällä näge?

Ma ei piä hinnäst õnnõ moodukunstnikus. Olõ üteliidsi moodu­kunstnik, tekstiilikunstnik ja kostüümi­­kunstnik – nii om mul suurõmb võimalus ellu jäiä, ku ka ao muutusõ. Nigu nüüd om juhtunugi.

Moodukunstnikun tii ma kollektsioonõ. Inne koroonat tull’ näid vällä esiki kats tükkü aastan: keväjä ja sügüse. Nii seo moodumaailman om: tulõ kävvü messel, et umma luudut müvvä. Seo oll’ küländ ull’ rabõlõminõ ja häste iks ei passi mullõ. Nii et mõnõn mõttõn om hää, et tull’ koroona. Olõ saanu tetä pausi, et perrä mõtõl­da, selgüst saia, mis om tan ilman mu ülesannõ.

Kas selgüs om käen?

Jah, ma tiiä, mis minnu sekäs. Seo om ületarvitaminõ, mis ei lasõ inämb midägi tähtsäs, väärtüslidses pitä. Ma tahas noid väärtüisi tagasi tuvva. A nii, et iks loomingulisus kah alalõ jäänü. Seo om tõtõst katõ otsaga asi: ku luut, sis tahat vai ei, kulutat kah.

Tahas tasakaalu löüdä. Ütelt puult olla hinnästtäüs, mis om luujalõ tähtsä juun – pakku seod, mis tulõ timä seest. Selle et seo hindäperisüs om jo toonuki mullõ tähelepandmist, ka välänpuul Eestit. Tõsõlt puult tahas mahtu neide vormõ sisse, mis kõnõlõsõ keskkunna hoitmisõst ja pruukmisõ vähendämisest.

Su loomingu kotsilõ om üteldü, et seo om intellektuaalnõ ja mõtõstõt. Mis mõtõ moodul sis iks om? Mille seod vaia om? Avitas jo, ku rõiva katva kihhä ja hoitva külmäl aol lämmä…

Jah, meil om kõik olõman ja inämbgi viil. Ma olõ seo küsümüse pääle mõtõlnu ja löüdnü vastussõs, et siski om vaia ka vahtsõt energiät. Seo om edesiminekis väega tarvilinõ. Küsümüs om nüüd, kuis seod saavuta. Pääle saa naada matõrjaalõst – et neo olõs naturaalsõ. Kuna olõ opnu tekstiilikunstnikus, sis haardva minnu üten kanga. A anna hindäle arvu, et ei saa näide hankmisõga minnä väega piire taadõ. Uma kollõktsioonõ man püvvä tetä nii, et ei tuu kangast väega kavvõst ja neo omma päämidselt vabrigu­jäägi.

Tähtsä om hoita alalõ ka eräalaoskuisi, näütüses rätsepä­tüüd. Niisama vahtsõ põlvkunna huvvi vannu tehnikide vasta, et neo peris är ei häössi.

Sis võissi rõivas viil uma­jagu vasta kah pitä, et seod saanu järgmädsele põlvõlõ edesi anda. Kõik neo väärtüse võissi olla üte rõiva takan.

Olõ olnu moodumaailman 20 aastat ja nännü mitmit aigõ. Suurõ moebrändiketi sünnütäse üleküllüse ja nii häös moodukunstnikus olõmisõ mõtõ aig-aolt är. A mul om iks tahtminõ otsi ja löüdä hindäle õigustust, mille ma olõ moodukunstnik.

Kas jakkus inemiisi, ka Eestin, kiä moodukunstnigu luudu üles löüdvä, seod hinnada mõistva?

Kõrrast inämb jakkus, selle et seol teemal ka kõnõldas kõrrast inämb.

Kost moodukunstnik esi uma rõiva saa?

Ma olõ esi küländ lihtsä, väega pall’o huult seo asja peräst ei võta. Käü küländ pall’o – joba tiatritüü peräst – tõsõ tsõõri puutõn. Sinnä omma tõnõkõrd peris varandusõ käkidü, joba matõrjaalõ mõttõn. Ümbretegemine om mu jaos peris harilik.

Määndsele inemisele omma su kollektsiooni mõtõldu, kes neo vällä kand?

Väega kimmit piire ei taha säädi, a jo tä piäs olõma hindäst küländ tiidlik inemine, kellel om ka võimaluisi ja kotussit, kon ekstravagantnõ olla.

Kas ümbretsõõri kaiõn om tulnu tunnõ, et tüüstüse tüütäse, a vat seo rõivatükü pakmiisiga om kül armõdu halvastõ?

Mullõ paistus, et meil om kleidipuudus. Häste pall’o kleidi ei olõ ülepää kleidi nimme väärt.

Kas tulõs kõnõ ala tetä ka üts võromainõ kollektsioon?

Ma arva, et kõik mu luudu om kasunu nii vai tõistõ juurist. Võromaa om sääl seen, seosama poolõst ma olõgi tõistmuudu ku tõsõ. Õkvatõlgutusõ ei olõ nii väega mu rida, a tunnõtuslikult om Võromaa mu loomingun olõman. Mu hää kuuntüüseldsiline pildistäjä Varoli Riina ütles seod kõik aig. Arva, et Võromaa maastik om näütüses mu skulptuursõn käe­kirän nätä.

Miski kuts minnu kõik aig Võromaalõ tagasi, olõ seost sõltuvusõn. Tan om õkva ku määnegi tuulõõhk: ma seedi seo läbi ja seo jõud mu loominguhe. Lõhna omma mullõ ülepää tähtsä, mullõ miildüse ka hõnguga matõrjaali: villanõ ja siid.

Ku sakõ om olnu ja om parhilla su köüdüs Võromaaga?

Olõ sündünü Võrol ja elänü Väimelän, käünü koolin Parksepän, a suvõvaheao ja nädälilõpu ollimi iks vanaimä man Vahtsõliinan. Nüüd toimõndas sääl mu veli. Kuna mu kaasa om seto, sis om mi perre suvõkodo, kon mi tassakõistõ toimõndami, Setomaal. Suvõl om köüdüs seo kotussõga sakõmb, a ku latsõ kooli läävä, sis jääse käügi harvõmbas.

Ku mi jutuajaminõ lehte jõud, om suvõtüü – tiatritükü vällätulõk – sälä­takan. Mis tüü iin uutva?

Oktoobrin sais iin Kuldnõgla gala. Olõ üts seolõ avvuhinnalõ esitet moodukunstnik. Tuujaos om plaan luvva vahtsõnõ kollektsioon. Aigu om kats kuud. Ma ei olõ tükk aigu loonu esi tekstiile, a nüüd taha seo mano tagasi tulla. Vaihõpääl läts’ mul õnnõs kõigist ummist ummõlusmassinist vallalõ saia, a nüüd olõ hindäle üte vahtsõ kõrraligu massina soetanu. Kõik tuuperäst, et sis ma olõ viil rohkõmb as’an seen. Protses esi om mu jaos kõgõ ütenkiskvamb, tegemise käügin tulõva kõgõ parõmba mõttõ. Nii ma plaani olla seokõrd protsessin kõgõ algusõst – tekstiililuumisõst pääle.

Tahas tetä ka sammu mahlakusõ, kunsti poolõ tagasi, olla jäl piirangilda luuja.

Ei saa iks jättä küsümäldä: mis om parhilla moodun?

Moodun om vabahus olla. Moodun om mõtõlda tagajärgi pääle, käändä volüümi vähämbäs, valli rohkõmb ja parõmbalõ, et praavita tuud olokõrda, kon mi olõmi.

Küsse Kabuna Kaile

Moodukunstnik Pungitsa Triinu. Kivisalu Irise (Tallinn Design House) pilt

Pungitsa Triinu kollektsioonõ saa kaia kodolehe päält: triinupungits.com