Aastapääväle tagasi kaien

Nüüd sis om Eesti 30 aastat esi hindä iist saisnu. Ma suurt juubõlit es pea, keedi ainult koorõga kartult. Koorõ kaabitsi maha, mõtli, et aastapäävä puhul mõni literaat…

Aga es lövvä üttegi, kiä olõs pisarsilmil kuuri söönü. Ma esi tegelikult kuuri es süü. Ma sei pall’ast juustu. Kats kuud. Ei soovita, mul paistõdi nägu är, kats päivä olli silmä kinni. Põrõlt ma juustu ei süü. Arst es lupa. Ütel’, et paremb söönü tuu kats kuud kardulikuuri.

Jah, arste võim om väikene, ega nimäki piimakombinaadist raha vällä ei pressi, eriti ku sääl olõki-õi timmä. Nojah, ma mõtli nüüd (üüse) vällä, määne piat olõma Eesti Vabariigi võidleib. Paks juustuviil ja sääl pääl keedet kartulikoorõ. Rohilistel võinu vast olla kiitmäldä. Presidendi vastuvõtul võinu pakku. Mu kaonu esä ütel säändse asja kotsilõ: kui kuurt ja võidu manu võtta, sis om peris hää.

Avitas söögist. Tahtsõ kõnõlda inemistest. Et pall’ajalu miis, kel väits käen, tulõgi mõnõ arust maha laskõ. Ja loomulikult ka purjun miis, kiä kaikaga vehk. Et Ameerikan ollõvgi nii. Mõnikõrd vast omgi, aga tuupääle möllätäs ja palutõdas terven riigin nii, et tundus, viimnepäiv om käen.

Eestin ainult mõni rahvateenri nimmas, et nii piatki. Ma saa aru, ega ülemus piat ummi alluviid kaitsma kasvai nui nelläs. Aga imelik om tuu, kui ültäs: miis oll’ politseile väega tutva. Kui tutva, sis pidänü timä manu saatma opnu mehe, kiä katõgese omma võimõlise purjunu käest malga är võtma ilma pauku tegemäldä. Millen sis asi, äkki ei tunnõ politseiülembä ummi alluviid, hindasõ üle?

Asi om tegelikult lihtsä: tüütäjiid om puudus ja ei olõ vast ka raha kõrraliku välläõppõ jaos. Olõs mu tetä, ma pandnu noorõ politseiniku kohustuslikun kõrran talvõl tsiajahti. Kõgõpäält olõs nimä opnu jälgi lugõma, tuu tiidmine näil kah kehväpuulnõ. Mõnõ aasta peräst olõs ründävä kuldi lasknu 7–8 miitre pääle ja sis tennü paugu. Ma esi olõ niimuudu kats kulti laksnu. Täpselt meetri maad minust sirutiva hindä pikäle. Kui sääne vilumus om käen, sis ei olõ pellädä, et väidsega mehe jalalabast müüdä lasõt.

Nii jah, et ülemuisi asi om raha manu küsüdä, aga paistus, et tuud mõistva tõsõ kah ja nii sis omgi, et mõni jääs ilma, kellele pidänü hädä peräst andma. Aga ülemuisi asi om ka muid lahenduisi vällä mõtõlda, mitte Ameerika päält rehkendüst maha kiruta.

Küll tahtnu nätä mõnd tulõvast aastapäivä, kon juustu-kartulikoorõ võileib om maiuspala. Sääne asi või kergele juhtuda, kui viil täämbäst rikkust lajal käel laotami.

Aga põrõlt soovi ma kõigilõ mürgüvaba süüki ja piiripidämist. Kõgõga.

Pulga Jaan

UMA Leht