Nimel Udam om Eestin 62 kandjat, välläütlemise peri eesti kiräviisi parandõdul nimel Uudam 52 kandjat. Eesti talurahvalõ seo nime pandmisõ kotussit om neli.

Vahtsõ-Antsla mõisan panti Udam Pakla talu pererahvalõ. Pakla om küländ Urvastõ ürgoru ja kerigu lähkün, Hinuri kõrval.

Harjumaal Hageri kihlkunna Lümandu mõisan 1835. aastagal panti seosama nimi Koido talu pererahvalõ. Virumaal Ärina mõisan (Väiku-Maarja khk) sai seo nime viil 1833 Põdrangult tulnu nuur perekund. Malla mõisan (Viru-Nigula khk) sai Udami nime Urdamäe (Urdama) Mihkli perekund Kutsala külän. Mihkli vele Jüri perekund sai priinime Urda.

Arvada, et kõikin nellän paigan panti seo priinimi joba olõman olõja nime perrä. Seo oll’ baltisaksa suguvõsa Udam [uudam], mink esiesä Peter Anton Udam oll’ sündünü 1644 Beinholzin Hannoveri lähkün, opnu pastoris ja tulnu siiä 1668. Eestin sai tä Lihula opõtajas ja praoskis, timä poigõst sai joba mõisaumanigu ja Vinne keisri ohvitseeri. Suguvõsa 18. aastasaa elukotussis olli just Hageri Lümandu mõisa, mitma Ambla ja Vändra kihlkunna mõisa. Ildamb kandu seo saksa nimi rohkõmb Lätimaalõ ja üten ohvitsiirega suurdõ Piitre liina, kon nimi muutu ka kujulõ Удом (Udom).

Udam ei näütä väega saksa nime muudu, a sõski või tä tuud olla, ku märki, et ū (muudsan saksa keelen Uhu) tähend’ kassikakku ja dam tammi. Kimmäle olõ es sääl tegemist juhuslidsõlt sama edenimega mongoli keelest – Uudam.

ATK-miis ja kiränik Udami Valter oll’ peri Vahtsõ-Antsla suguvõsast. Orientalist ja tõlkja Udami Haljand oll’ peri Malla mõisa suguvõsast.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.