Kuis opanu meid süümä 44 aastakka Võrol arstiammõtit pidänü Kreutzwaldi Friedrich Reinhold? Mille huviti tedä muinasao kalmõ ja liinamäe? Kuis tä setosit ja tõisi võõrit rahvit eestläisile tutvas tekk’? Kuis tetäs Lauluesä perändüst opilaisilõ umatsõs Võro Kreutzwaldi koolin? Naist ja tõisist põnõvist as’ost kõnõldas 29. rehekuul Võro instituudi kõrraldõdul konvõrentsil «Kaeminõ Kreutzwaldi pääle ristimõtsu iist saismisõ aol».

Timahavva sai 95 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi avvosamba ja 80 aastakka majamuusõumi vallalõtegemisest Võrol. Eesti rahva innemuistitsidõ juttõ ilmumisõst sai 155 aastakka ja tävvelidse «Kalevipoja» sündümisest 160 aastakka. Tähtpäivi tuulõn om tarvilinõ küsümüs, kas eestläisi kõgõ tunnõtump rahvavalgustaja ja rahvuseeposõ luuja Kreutzwald inemiisile täämbädsel pääväl kah huvvi pakk.

Taalõ püvvetäski vastust saia märgotustalossõl, kon ettekandidõga astva üles arst ja emeriitdotsent Maseri Mai, kirändüstiidläne Mattheusõ Ave, rahvaluulõtiidläse Kalkuni Andreas ja Arukasõ Madis, keeleuurja Kalla Urmas, oppaja Leesalu Raili ja Linnamäe Helena, keele- ja veterinaartiidläne Ernitsä Enn, filosoofiaoppaja Parhomenko Eduard ja eläjäkasvatustiidläne Petersoni Heldur.

Konvõrendsist saa ossa võtta nii paiga pääl Võro instituudin ku veebin. Ossasaamisõs om vaia hinnäst 30. süküskuu pääväni kirja panda Võro instituudi kodolehe wi.ee pääl.

UL