Seod nimme kand Eestin 46 inemist. Päämine tegünemise kotus om Vana-Antsla mõisa Kauksi külä. Sääl panti seo nimes üten Kauksi talun: peremehe Juhani perrele, timä vele Märdi perrele ja koolnu vanõmba vele Toomassõ poja Reinu perrele. Näide esä ja vanaesä oll’ olnu Kauksi Keert (Keerd, Kert), 1736–1806.

Juhanist sai edespiten peremiis Reidle külän, timä poja Hindrik ja Kaarli (Karl) lätsi elämä Viitinä valda. Märdi pere läts edimält Liinamäe valda ja säält kohegi edesi, Reinu pere jäi Vanna-Antsladõ. Kiränik Kauksi Ülle, kinkal om täämbä, 23. süküskuul sünnüpäiv, om peri Viitinäle lännüst suguvõsa harust, Hindrik oll’ tälle vanaesä vanavanaesä.

Kauksi talunimele alussõs olnu inemise lisanimi Vana-Antsla mõisa Urvastõ kihlkunna jaon om hüppä vana (väega vana). Joba 1592 om tan mainit peremiist Peter Caxi. Säändsit vannu nimmi om ka muial Eestin, Kauksin Põlva kihlkunnan, Iisakun Peipsi veeren ja Tartumaal Kursi kihlkunnan. Viimäst om joba 1433 mainit ku Caukes. Ku võrrõlda nimega Kaugu, sõs tunnus Kauksi olõvat liitega lisanimi, umbõs: *Kaugussidõ hõimust peri. Kaugu jälleki om muistinõ õdagumeresoomõ inemisenimi *Kauko. Ega taa nimi midägi muud ei tähendä ku ’pikk’, Kaugjärv om kah kuju poolõst pikk järv.

Mäksä mõisan Võnnu kihlkunnan panti Kauksi nimi talusulatsõlõ Hansulõ, a tä võeti är nekrutis ja nimi kuuli vällä. Hans oll’ kuulunu ütte perekunda Ähijärve Peebuga, kiä saigi priinimes Ehijerw. Kas Hans oll’ Peebu lats, nigu kirotasõ hingelugõmisõ, vai ku sai tõsõ priinime, sõs innembi kasulats? Kas näil oll’ määnegi köüdüs Vana-Antslaga, kon Ähijärv jo om? Tuud es õnnõstu perrä uuri.

Eestistämisel võeti Kauksi nimme üts kõrd nime Kaukes asõmalõ Maidla vallan Virumaal. Priinimi Kaukes (49 kandjat) om Maidla mõisa nimi, miä tulõ niisamatõ kotussõnimest Kauksi.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.