Nõsta nurmõ poolõ sõitõn kätt kergide mopeedautidõ

juhtõlõ, kiä periselt energiät kokku hoitva

 
Sügüse tulõ tõnõkõrd päivi kaupa traktori pääl istu ja raadiot kullõlda. No olli õkva neo päävä, ku Valgõvinne Kurdistanist tulnuid rändäjit Poola ja Leedu piirist läbi murdma saatsõ. Aruti raadio targa, midä nä aruti, kokkuvõtõ oll’ iks, et kas andas perrä vai aetas hättäjäänü üle piiri tükjä tagasi – vägivalla, tapõlusõn vika saamisõ ja mõtsa ala är külmämise hinnaga. Vana mol’o Lukašenka üten uma suurõ sõbraga om seo aladu plaani kavalalõ vällä märknü. Näüs noh, mis vaihõpääl saanu om.

Egäpäävätside häti kõrval nigu migrandi ja koroona jakku raadiol veidü tähelepandmist Glasgow’ kliimakonvõrendsilõ. Tuust om muiduki perädü kahju, selle et parhillatsõ kliimamuutusõ tsihi pääl mi latsõ nägevä viil seo aastagasaa lõpun är, miä nakkas juhtuma, ku mitte inämb miljonidõ, a miljardidõ inemiisi kotun Maa pääl lätt elämine võimalda kuumas ja nä piät nakkama vahtsõt elukotust otsma. Ma pelgä, et sääl ei avita ütskõik ku kõva aia ja vägivald, ku periselt suurõ massi liikma nakkasõ ja vanasjäänü Õuruupa üle ujutasõ. Meid Eestin ja Võrumaal niisamatõ ku egäl puul muialgi. Midä tuu üten tuu, vai kas sõs inämb määnegi säädüs mass pääle jovvu, tuud tiiä-i kiäki.

Kelle hauda tan kaivõtas?

Üts jutt, mis mullõ sukugi ei miildü, om tuu, et teemi aga edespiten huuga rohepööret, majandus kasus viil inämb ku inne, läämi virka üle eelektriautidõ, tuulõ- ja pääväparkõ pääle, hiidämi vana CO2 umast elust ruttu minemä. Tuu jaos, et tuud kipõn tempon tetä, piässi terven ilman vaskõ tuutma kuus kõrda inämb ku parhilla. Muldmetallõ piässi kaibma mitu kõrda rohkõmb. Mille arvõlt sääne kasuminõ saassi tulla ja ku pall’o tuu kõiki planeedi inemiisi CO2 jalajälge kasvatas, kaivanduisi ümbrüse tävvelikust ärtsolkmisõst kõnõlamada? A egä kaivandusõ maa, kuigi meist tan Võromaal kavvõn, om kinkagi kodu. «Meil tulõ lõpõta kaibminõ, mi kaiva esihindäle hauda!» kuulut’ ÜRO pääsekretär Guterrese Antonio Glasgow’ konvõrendsil ja aokirändüs oll’ küländ tark, et seod dramaatilist kotust timä kõnnõn võimõnda. Selle, et seo om õigus. Kivihüdse kaibmisõlõ vast õnnistuski määnegi piir panda, a tähtsä om ka kõkkõ muud kaibmist, vii ja maa tsolkmist tetä nii veidü ku vähägi võimalik. Tuu asõmal tulõ asku ja vanna aherainõt ümbre tüütä ja säält kasulikkõ asju vällä võtta. Tuun mõttõn omma tähtsä tüü pääl nii korgõ tehnikaülikooli ja labori, India verivaesõ laivalammutaja ku ka Võromaa vanaravvanuhkja. Löüdä näütüses mõtsa veerest maa seest sinnä 50 aastat tagasi jäänü jossilint ja tuu vannarauda viiä om egäl juhtumisõl ka kliimategu, pääle tuu, et taa löüdjä õnn om.

Üleilmastunu sotsiaalmeediä näütäs, kuis määndsitki töid, mink kõgõ ligemb päätsiht om jo är ellä ja söönüs saia, määndsengi ilmanukan tetäs, näütüses Pakistanin, Malaisian vai Filipiine pääl. Muidukina om taa Facebooki robotidõ kammandaminõ saanu huugu tuust, et musugutsõ vahel säändsit juppõ pikembält kaema jääse, a mis tetä, mõnikõrd miildüs. Miildüs kaia ka tuud, ku veitü energiäkuluga proovitas kavaluisi toimõ tulla.

Rohepüürde ravvatonni

Tuuvasta mõnõ as’a arõnõminõ mi hindä ilmanukan hindä eluiä joosul ei miildü mullõ sukugi. Õkva just energiä pruukmisõ poolõ päält. Olkõ tankottal üts pikemb võrdlõminõ.

Pia kolmkümmend aastakka tagasi lassõ ma hindäle suurõ lumbi kaiba. Suurõmbat sorti traaglainekskavaatri pilsõ märdsikuu täpsäle säidse päivä ja valmis taa saigi. Puul hektarit. Aig oll’ vaenõ ja lisas tüürahalõ tull’ ka nafta tuvva, a tuud kullu õnnõ kats 200-liitrist vaaditäüt. Kopamehe Kängsepä Lembit ja Võro Ants kõnõli, et traaglain, kuigi rassõmb juhti ku hüdrokopp, võttki vähä naftat, selle et taa ei piä umma mitmatonnilist nuult üles-alla liigutama, nigu tege hüdroekskavaatri. Trossõ otsan hiidetäs vällä õnnõ kopp esi, haarõtas maad ja nõstõstas tuu valli pääle. Kuigi nõvvukogu majandusõ süsteemi tuvvas näütes ku ullimuudu raiskajat, oll’ sinnä sisse jäänü õkva nigu atavismõ peris ökonoomikast, üts näütüses tuu, et maaparandusõn kaivõti suurõmba kanali traaglainõga viil 1980ndilgi.

Värskist traktoriaokirä Profi numbrõst loi, et mõtsaistutamisõ vahtsõnõ sõna om istutusmassin ekskavaatri noolõ külen. Kuis tuu sõs käü? 17-tonnidsõ ekskavaatri noolõ külen või olla niisama lapilüüjä ehk «kiil’». Tuu keelega tõmbas kopp üte lapi istutuslangi kamarat paheldõ, kuivan paigan pandas kuusõ- vai pedäjäloomakõnõ kasuma mulgu põhja, likõn paigan lapi pääle. No om vällä mõtõld, kuis taasama kopamiis saassi ka esi puu är istuta. Tuu jaos om noolõ külen viil tubli tonni kaaldva istutusmassin, kohe mahus sisse 72 puuloomakõist ehk mõtsataimõ. Kopp tõmbas lapi üles ja istutusmassin pand säälsaman kuusõkõsõ kasuma kah. Sõkkas kinni hulga kõvõmbalõ, ku inemine jõvvassi, nii et kasumaminek om tõtõstõ suurõmba protsendiga ku istutustoruga käsilde tuud tüüd teten.

A mulle tekk’ nall’a tuu, et ku kopamiis om 15 minutiga uma 72 puuloomakõist är istutanu, tulõ täl minnä maha, võtta mootori kõrvalt käsipuu takast taimi ja naada kassetti täütmä. Vaihepääl jääs toru saviga kinni ja piät tuud puhastama. Tuu kõik võtt sama hulga vai rohkõmb aigu. Pääväga jõud är istuta hektari. Ku tä lüüssi õnnõ lappõ, tiissi päävän lõdvalt kats, kats-puul hektarit.

Et istutusmassin om kopa külen rassõ, sõs tüküs ekskavaatri kandõ vaihõl kungõlõma, likõ pääl sisse jäämä. Sõs tulõ vällätõmbaja kutsu. Tüü om põnnõv ja pakk välläkutsit. «Ei inämb valusat sälgä ja ville kässi pääl mõtsaistutajalõ!» kitt aokiri. Ku kopamehe sälg muiduki vällä käümisega tuult ei saa, hoidku jummal tuu iist!

Esihindäst avitanu, ku lapilüüjäl tulõ takan kolm vai neli toruga istutajat, tettävä tüü üte hektari kottalõ sõs kats vai kats ja puul inemist üte asõmal, a noid inemisi olõ-i meil inämb mitte koskist võtta. Vai viil ei olõ? Tulõ mugu nõsta kopa nuult ja istutusmassinat, paluta naftat, tuuta CO2 ja kaia, mis taast elust säändse mooduga edesi saa.

Taasama mõtsaistutajaga mässäjä tehnigamehe kaibasõ aokirän, et kõik mõtsamassina läävä õnnõ keerulidsõmbas ja kaalu poolõst rassõmbas. Vanna kerget Valmeti vällävidäjät piät hoitma ja putitama nigu silmäterrä. «Säändsit inämb ei tetä!»

Mis ma esi uma maakündmisega targõmb olõ. Iks üts naftaga ilma kütmine. Selle nõsta nurmõ poolõ sõitõn hää meelega kätt kergide mopeedautidõ juhtõlõ, kiä periselt energiät kokku hoitva ja planeedilõ hääd tegevä, sääl, kon kokkuhoitminõ võimalik om.

 
 
Saarõ Evar,
mõnikõrd talumiis
 
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.