Egä lõpp om minkagi vahtsõ alostus ja tuuperäst olõ-i mõtõt ilmangi pelädä, selle et vahtsõnõ alostus saa kõgõ parõmb olla, ku seod õnnõ esi soovimi.
Rasõhil aigõl om kõgõ mõistlikumb jäiä rahuligus, kimmäs umilõ suuvõlõ ja luvva esi nii pall’o hääd, ku õnnõ sutat. Tii tõisilõ tuud, midä tahat, et sullõ tettü. Nii loomiki parõmbat vahtsõt maailma. Tii seod, midä kõgõ parõmbalõ mõistat!
Uman terapeudipraktikan trehvsi õkva noorõ mehega, kinkal seo aastaga timä hindä jutu perrä es muutu midägi. Selle et timäle ei miildü midägi vahtsõt, tä pelgäs tuud väega, pelgäs ka hinnäst vallalõ pästä ja ütles, et täl om kõik häste, õnnõ õnnõligu lõpuga tasomist tahtnu.
Kas õnn om tuu, ku edenemist ei olõ ja taadsutami õks sama paiga pääl?
Timahavadsõ aastaga lõpp om kimmähe üte ao lõpp, rassõ olokõrra lõpp ja vahtsõnõ alostus pall’odõ esi tasapindu pääl. Pall’o pakõsõ hirmuga seo nii-üldä uppuja laiva, ka or’alaiva päält, kon kullõldas pümmest pääst tummõhit jõudõ ja ei julgõta esi otsusta, selle et osa inemiisi suta-i iks heränedä umast 700aastadsõst or’apõlvõst.
Vaksiniirmine om inemiisi lahasnu mitmõlõ jakko. Seo om nigu nälämänge praktilinõ opitunn. Miä meist saa, küsüse hiitünü. Meile omma kõgõ toes olnu taivadsõ väe. Kutsu näid, kuis tahat, seo om kõik, miä om sullõ pühä, hää, avvolinõ, illos. Pöörä hinnäst seo Minkagi, Luuja, Korõmba Jumaligu Tiidvüse poolõ. Pallõ ja sullõ andas andis. Mi esi loomi egä hetk umma reaalsust.
Seksuaalteraapia praktikan trehvä tihtsäle miihi, kink arvosaaminõ seksuaalsusõst jääski õnnõ kipõ siimne välläsaamisõni jõudmisõ mano. Tuu tähendäs, et kiäki avitanu nii-üldä vaivast valla saia, a uman sügävän egoismin ja trauman ei nätä, et seo om naasõ ärpruukminõ.
Seksuaalsus olõ-i vaiv. Su seksuaalsus om pühä, elo läte, juur, ühendüs maa ja edevanõmbidõga. Su vägi ja luumisõ läte. Seeme, miä and elo, olõ-i raiskamisõs. Ma soovi, et seo ütekülgne arvosaaminõ muutunu ja lõppõnu kodovägistämise, sõltuvussuhtõ. Ja arvosaaminõ õnnõligust lõpust.
Soovi, et egä lõpp olnu minkagi ilosa, vahtsõ ja pühä alostus. Et mi rahvana olõssimi üts, ütenkuun kimmämbä.
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
