Rahvaperändüsetiidläne ja kultuuriaoluulanõ Kõivupuu Marju kõnõlõs paigapäälitsest ja aolidsõst talomuro ilmaruumin. Üten mõtlõsõ näütüse «Talomuro ilmaruum» kuraatri Pählapuu Liis ja saatõjuht Tootseni Jaan, Teppo lõõtsa mäng Kõivupuu Kaarli.

Kõivupuu Marju om Tal’na Ülikooli humanitaartiidüisi instituudi vanõmbtiidrü. Tä om sündünü Vanal Võromaal, löönü tegüsäle üten 1980. aastidõ lõpust alostusõ saanu võro liikmisen, kõnõlõs võro kiilt imäkeelenä ja tund võrokõisi hingeello vai sis talomuro ilmaruumi õigõ mitmõ kandi päält. Ka timä mitmõ tiidüstüü põh’as om Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriruum, seo paikkunna uma nägo ni paigavaim, miä tulõ vällä nii helü, pildi ku sõna seen.

Kumu kunstimuusõumi näütüsel «Talomuro ilmaruum» uuritas, kuvõrd tähtsät ossa om Lõunõ-Eestist peri kunstnigõ loomingun mängnü paigavaim vai genius loci ja mille sündü õkva tan Eesti 20. aastasaa alostusõ kõgõ radikaalsõmba kunstivahtsõndusõ, kuimuudu kujondi pilti Lõunõ-Eestist vanavara korjamisõ käügi, määnestmuudu omma kunstnigu nännü seo kandi luudust, kultuuri ja inemist ja kuis sai Lõunõ-Eestist puhkusõ-kultuuri ja 1930. aastidõ patriootilidsõ ideoloogia lipulaiv. Vägeväle tulõ vällä kunstnigõ huvi eksootilidsõs ja vanaperälidses peetü Setomaa ja Petseri vasta.

Loeng peetäs võro keelen, eestikeelidse sissejuhatusõ ja küsümüisi jaoga. Paigapääl saa ossa võtta muusõumipiletiga. Ettevõtmisõst saava ossa õnnõ COVID-19 haigusõ är põdõnu vai vaktsiniirmiskuuri läbi tennü inemise.

UL