Tuu oll’ 9. urbõkuul 2022, ku ma avasti, et 12 aasta iist om Mol’okaustah olnu sääne lõim. Kõgõpäält ma kiroti: «Üle jõõ määnekine hol’do pess midägi päiv otsa ja tuu kopsmise pääle tundus mullõ kõik aig, et kass om aknõ takah ja taht tarre saia, a tegelt kass makas sälä takah ja hoobis üle jõõ määnekine hol’do pess midägi päiv otsa ja tuu kopsmise pääle tundus mullõ kõik aig, et kass…» ja sõs naksiva inemise muidoki kommõntiirmä.

Kõgõpäält võlssõ Juurõ Mart, et timä mõist õnnõ tarto keele Otõpää murrakut ja tuu om väega inglüse keele muudu. Pehu Jaan sõs tõlksõ Mardi jaos tuu värgi är: «Sam friik biit ool dei änd ai soot its mai kät bat kät vos bihaind mi änd ai soot änimal on mai bed bat vos ander se river sam stupid friik änd ai soot änimal vants tu bi hõum bat vos biitn oolredi sam friik ool dei long,» ja tuuga sai sõs kõrda.

Filippov andsõ hääd nõvvo: «Munnõ piten hol’dolõ!» Saarõ Pepe tundsõ huvvi, kiä tuu hold’o oll’, mille pääle ma seleti, et tuu hold’o oll’ arvada määnegi ülejõõ-hold’o ja vast tä ehit’ midägi, ku olõs määnestki inemest pesnü, tuu olõs vast rüüknü, a ku pümmes läts’, sõs tä inämb es kopsi.

Kuulsa raadiomiis Kristjan, Räpinä ts’ura, kirot’: «Kurat, seda lugeda on ikka palju keerulisem kui ise kõnelda…» ja ma lohuti: «Om, om, a kirotada olõ-õi väega vika, ku är olõt harinu.»

Visassi sjoo luu kõrraga vahtsõlõ Mol’okausta ja kiroti lõppo viil nii: «Hää inemine! Hari hinnäst ja har’oda lugõmist ja kirotamist, sõs om su elo kergemb! Hääd ello!»

Es lää paari minotit, ku aolehetoimõndaja Vidrik joba kitse: «Kae, Sukerbergi Mark om vähämbält katstõist aastat kässi kokko hõõrnu ja egäsugutsidõ Räpinä, Otepää ja Türi hol’dodõ päält rahha tiinu,» ja ma vastassi, et arvada viil, et timä robot nakkaski võro kiilt niimuudu Pehu muudu tõlkma.

Üts hää inemine, kiä võrokõnõ olõ-õi joht, kirot’: «Kummalisel kombel saan sellest keelest aru,» ja pandsõ tuulõ viil kõlladsõ naarunäo mano. Ma vastassi, et inemise keelest õks saat arvo, nii omgi.

Sõs ma käve tiiru liina pääl ja ku tagasi jõudsõ, oll’ näio Ausa kirotanu, et ku tä edimäst rita lugi, sõs mõtõl’, et mille sääl lõuna puul holokaust emmiga kirotõdas, ja ma targuti vasta: «Nii piätki mõtlõma, ja Mol’okausta ohvriilõ tulõ avvusammas ka tetä koheki.» Näio Ausa visas’ kõrraga kalambuuri «Moolokikaust» ja ma vastassi: «Tuu om joba sisulinõ analüüs,» mille pääle näio Ausa õhas’: «Olen ammu aru saanud, et need lõunaeestlased on üks nutikas rahvas. Tabavad seoseid ja tähendusi!»

Ma es jää tuu kitmise pääle süldülehti pääle puhkama, nigu üldäs, a märgoti edesi. Moolok oll’ jo määnegi täütmäldä isoga jummal, kiä tahtsõ kõik aig ohvõrduisi mano, tuuh mõttõh Mol’okaustaga umba sarnanõ, a tull’ miilde, et Austraaliah om üts sisalik ka säändse nimega ja ma egäs juhus guugõldi ja olku Dþaa vai Jehoova mullõ tunnistajas, et löüdse Vahitorni lehe päält tuu sisaligu kotsilõ artikli «Mooloki nahk. Kas see on kavandatud?». Loi tuu läbi ja sai umbõlõ targas. Tuul eläjäl olõvat nii, et ku hanna likõs tiit, sõs vesi jõud nahkapiteh kuigimuudu õks suuhtõ. Vastassi: «Nüüd lätt viil metambas – Moolokikaust om köüdetü moolokinahka ja tuu tähendäs, et ütskõik, midä sa säält loet, kõik jõud suuhtõ,» ja näio Ausa pandsõ tuu mano verevä süäme. Arvada, et sjoo lõim tälle sõs miildü ja eks Mol’okaustah omgi niimuudu, et midä loet vai kaet, toda piät kõrraga kuigimuudu kommõntiirmä, tuu omgi muudsa ao japatus, sõimaminõ ja flirt kokko. Toda tuu suuhtõ jõudminõ tähendäs.

Mol’okausta all ma mõtlõ muidoki Facebooki, ku kiäki viil arvo saanu olõ-õi.

Sõs kirot’ Raisa Jott (kiräviis muutmalda): «Vaat kui olex seda moodu nusseti läind, et kirjakeelex olex saand Lõuna-Eesti keel, olex Võro keele ägedusfaktoriga kööga! A praegu on puhas punk!»

Sõs inämb midägi tarka mano tulõ-õs, a olõ-õs vaia ka. Iinloetu perrä tii ma ettepanõgi kohegi Võromaalõ Mol’okausta ohvridõ avvusammas püstü panda, ja tuu võinu vällä nätä küländ punk. Inemise saanu tuu man hindäst pilti tetä ja tuu Mol’okausta tsusada ja olõs meil üts kimmäs turismiobjekt man ja majandus mugu nõsõnu ja kõigil olnu hää miil. Tõõnõkõrd õks vidä!

No ja kõgõ tuu ilo iist tulõ tõõnõ avvusammas viil tetä. Ülejõõ-hold’olõ.

 
 
Ilvese Aapo,
Räpinä miis, Mol’okausta ohvri