Pall’o eestläse kaoti minevä aasta rahha, selle et usksõva imeliidsi võlssjuttõ. Kokko 7,2 miljonni eurot. Timahava omma neosama võlssjutu lännü viil ilosambas. Pääle tuu omma üten Ukraina sõa alostusõga lakja lännü vahtsõ võlsi. Noidõ uskminõ ei petä rahha vällä, a and huugu ja joudu Kremli propagandalõ. A kuis saia arvo, ku sullõ võlsitas?

Petüsse-plaan om peris väikeisi pudinidõni läbi mõtõld võlss. Kiäki om nännü kõvva vaiva, et inemise naanu tuud uskma. Politseile om teedä, et parhilla käügin olõvidõ telefonipetüsside takan omma suurõ välänpuul Eestit tegotsõva kõnnõkeskusõ. Sääl tüütäse saa inemise õnnõ tuu nimel, et su pangakonto mano saia. Nä kõlistasõ, kõnõlõsõ mesidse keelega umma muinasjuttu ja luutva, et jäät uskma. Näütüses või kiäki kõlista ja üteldä, et tüütäs pangan ja näge, kuis su konto pääl tetäs õkva parhilla midägi kahtlast. «Kiäki saat su rahha konto päält minemä!» ütles tä ja seletäs mano, et täl om vaia ligi saia su kontolõ, sis saa tä tuu kahtlasõ tegemise kinni pitä. A miä sünnüs periselt? Ku lasõt tä uma konto mano, kand timä esi tuu raha su konto päält är.

Naid lugusiid om tõisigi. Om üteldü, et kõlistas pangapettüisi uurja politseist, vai seletedäs, kuis kiäki häkse panka sisse ja näil om vaia su pin-koodõ tuujaos, et su rahha kaitsa. Kur’ategijide jutun om kõgõ tuu pallõminõ, et sa löönü pin-koodi umma telefonni sisse, ku sinnä tegünes sääne akõn. Kõgõ parõmb om miilde jättä, et ku sa esi ei olõ tahtnu kohegi sisse minnä, minkalõgi allkirja anda vai ülekannõt kinnitä, sis ei tohe noid pin-koodõ kohegi sisse lüvvä. Selle et sa ei tiiä ilmangi, kohe sa tuu allkiräga uma kolm veretsilka kinknü olõt.

Telefoni petüsseplaani omma inämbüisi vinnekeelidse. A Eestin kõnõlõsõ pank ja ammõdiasotusõ sukka õks kõgõ riigikeelen. Tuuperäst om vinnekeeline jutt märk ohost. Petüssekõnnõ tulõva panga telefoninummõrdõ muudu nummõrdõ päält. Määndsitki kimmit numbrit, midä vasta võtta ei massa, saa-ei kiäki üteldä. Vällämaalt tulõvilõ kõnnilõ või vastamada jättä. A ku olõti vastanu ja arvo saanu, et tego om petjäga, sis ütelge «ei, aituma» ja pankõ kõnõ kinni. Midä kavvõmb ti näid kullõt, toda suurõmb om oht lõksi jäiä. A ku olõti neo pin-koodi kohegi sisse löönü ja saati arvo, et asi om kahtlanõ, sis andkõ õkva panka teedä, selle et või-olla saa viil raha ülekandmist takista. Pääle tuud tekke ka politseile avaldus.

Tõnõ jago suurt võlssmist omma investiirmise-plaani. Neo võiva saia alostusõ meelütäjäst Näoraamadu-reklaamist, miä vii pettüsega köüdetü investiirmise leheküle pääle. Vai ka kõnnõst, kon juhatõdas sama lehe pääle. Perämädsel aol omma petüsseplaani agendes ka puulpaljidõ piltega naasõ Tinderin. Kiä ei tahassi 200 eurost tetä kümne pääväga 2000 eurot? Investiirmine om kunst ja nõud tiidmisi, õnnõ vähätsil lätt kõrda suurt kassu tiini. Ku sa ei olõ tuud opnu, sis olõ hää ja küsü as’atundjidõ käest nõvvo. Är lasku hinnäst pettä tuu investiirmiseportaali vällänägemisest ega piinist graafikist, midä sullõ naatas saatma. Naid vahtsit petüsseportaalõ tegünes nigu siini päält vihma ja kaos niisama pall’o. Ikunõ lugu om tuu, et üten kaomisõga võetas üten ka kõik su sinnä «investeerit» raha.

Kolmas võlss, midä tulõ timahava oppi är tundma, om propaganda sotsiaalmeediän. Massa-i arvada, et väikun Võro kogokunnagrupin seo ei levine. Võlssteedüst tahetas lakja viiä nii hulga ja egäl puul, et meil tegünü tunnõ, et seo omgi tõtõ. Suurõmb tsiht om ka mi seen umbuso tekütämine riigi, ammõtnigõ ja tõisi eestläisi vasta. Tuu või viiä riigin sisemäidsi pingõtõni ja seo rõõmustas õnnõ mi vainlaidsi.

Määnest võlssteedüst parhilla kõgõ inämb lakja kantas? Innekõkkõ om seo köüdetü pahanduisiga, määndsit ollõv kõrda saatnu siiä sõa iist pakku tulnu ukrainlasõ. Olõ nännü kommõntaarõ, miä kõnõlõsõ, kuis ukrainlasõ leivä Sillamäel latsi jalaluid purus, kuis Tal’nan ukrainlasõ pesvä vinne kiilt kõnõlõvit naisi, kuis nä omma kusnu nii mi mälehtüsmärke pääle ku suuri majjo trepikotta. Politsei om säänest teedüst kontrolnu ja saanu selges, et tuu om vällä mõtõld, vai tennü kimmäs, et süüdläne es olõ ukrainlanõ. Periselt ei saa ma muidogi kimmäs olla tuun, et ütski siiä tulnu ukrainlanõ pätti ei tii, a annami politseilõ võimalusõ tuud teedüst kontrolli. Kõik nuu as’a, miä joba pääle kaiõn paistusõ tävveste võlsi, mass sotsiaalmeediän võlssinfos märki ja kõgõ või ka sinnä mano kirota, mille tuu teedüs võlss om. Sääne asi avitas tõisi hoiata.

Tankotsil om hää näüdüs Kreekast peri, a Kremliga tihtsäle köüdetü Twitteri tsiuks. Sääl üteldi, et Eestin om vinläisil är keelet vinne keele kõnõlõminõ. Tuu tsiuksu ala kiroti kümne eestläse ummi kommõntaarõ ja seleti, et seo ei olõ tõtõ. Õkva sääne asi avitas meil võlssteedüssega võidõlda. Olõmi esi hoolõn ja annami ka tõisilõ teedä, ku näemi määnestki võlssi lakja minemän. Tõisi hoiatamisõ man ei massa jaka võlssteedüsest linke, a õnnõ ekraanipilte, sis ei saa võlssteedüs huugu mano.

Tuu, ku kiäki om hindä profiilipildile Ukraina lipu mano pandnu, miä paistus Ukraina tugõmisõ tego ollõv, ei olõ viil kimmäs kinnitüs tuu kotsilõ, määnest teedüst konto jagama nakkas. Ka egä tunnõt inemise nimega konto ei pruugi olla timä hindä uma, noid petüssekontosid tarvitõdas sammamuudu är. Tuuperäst kontrolli nii luku hinnäst ku ka tuu saatjat, et hinnada, kas seo om tõtõ vai ei. Kimmäle är jagagu teedüst inne edesi, ku sa ei olõ peris kimmäs, et jutt om õigõ. Saman ka väiku miildetulõtus: vahepääl inemise ka essüse ja parhilla, ku teedüst om ülearvo pall’o, tulõ ka andis anda. Egä võlssteedüsse edesisaatja ei tii tuud kurjusõ peräst.

Ku tahat hinnäst parõmbalõ infosõa asjuga kurssi viiä, sis otsi internetist üles Propastopi lehekülg. Säält saa nätä, et infosõda, kohe meid om sunniga kistu, käü mitmõ rindõ pääl. Usu, et sääl om kõigilõ põnõvat lugõmist.

Kimmäle andkõ kahtlaisist vai ohtligõst kommõntaarõst ja postituisist teedä veebipolitseilõ. Põlva, Võro ja Valga maakunna inemiisi avitas veebipolitsei Koemetsa Janar, teedüst saa tälle saata aadrõssi janar.koemets@politsei.ee pääle vai Näoraamatun Janar Koemetsa nimega konto pääle.

Võlssminõ kao ei kohegi, a muutusõ teema ja tsihi, midä seoga tahetas saia. Õkva parhilla omma pääväkõrran kelmüstükü, investiirmisepettüse ja inemiisi arvamiisi mõotaminõ, midä võlssmisõ abiga tetäs. Om aig oppi võlssmist parõmbalõ är tundma, sis om vahtsist võlsõst arvosaaminõ edespite lihtsämb ja võimalus näide lõksi jäiä väikumb.

Mõnikõrd om hoobis umbõ hää puutri paaris tunnis vai ülepää kinni panda ja laskõ ihol ja vaimul puhada.

 
Punaku Maarja,
Moostest peri politseikapten,
inneskine veebikonstaabli
 
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.