Nimel Räst om kandjit 51. Seo nime saiva taluperre Suurõ-Rõngu mõisa mõlõmban Rästä talun ja sugulasõ üle valla. Saman suguvõsan nakas’ keriklikult ette tulõma ka nimme Rästa, näütüses hingelugõmisõ Hain Räst om Rõngu vanan personaalraamatun Hain Rästa. Lakja läts’ inämbäste nimekuju Räst, Võrumaalõgi Kanepi, Põlva ja Urvastõ kihlkunda jõudsõ Räst õkva Rõngust.
Tartu- ja Võrumaa nimel Rästa om kandjit 139. Sääntsel kujul panti seo Tartu lähkün Vorbusõ ja Raadi mõisin, mõlõmban Rästä talu perrä. Põlva kihlkunna Peri mõisan nime Rästa saaja olli peri Vana-Koiola mõisa Mamastõst, kon näide sugulasõ saiva nime Rästas. Nigu üteldü, tegüsi nimekuiu Rästa ka Rõngun. Viil om nimme Rästa võet eestistämisel nime Raudlerberg asõmalõ Kunda liinan.
Nimi Rästas 170 kandjaga om tegünü joba umbõs 20 paigan. Algkuju hingelugõmisin olli Rästas, Restas, Raestas ja Reastas. Nii mõnigi kõrd om tuust saanu täämbädse päävä nimi Räästas (26). Tsirgunimetüsel ja põh’aeesti sõnal räästas ’katusõ kaartõviir’ tege selget vahet eesti kiräkiil. Vanan rahvakeelen või olla nii ja naa, ka katusõl või olla rästas ja tsirku võidas kutsu räästas, lõunaeesti keelealal räästäs.
Tegünemise kotussõ Võrumaal omma Vana-Piigastõ Kanepin, Vahtsõ-Antsla Urvastõn, Karula mõisa, Rõugõ ja Korgõpalu mõisa, Vahtsõliina mõisa ja Vana-Koiola mõisa Põlvan. Põlva kihlkunnan lövvüs säänest vanna talunimme Mõtstõ ja Koiola (Pragi) külän. Kas vana talunime alussõs om tsirgunimi vai määnegi tundmalda edenimi, olõ-i selge.
Nimme Rästas om tegünü ka Sangastõn, Otõmpääl ja Nõon, mitman paigan Mulgimaal, Kolga-Jaanin, Jõõprõ mõisan Audrun (säält päämidselt Räästas), Rapla lähkün Kehtnan ja katõn paigan Virumaal. Nimme Rästas omma võtnu ka kats peret 1921. aastagal Petseri vallan. Eestistämise üts juhtum om tõlkminõ: Drosdov Rootova vallan om võtnu nime Rästas. Viil omma säändse eestistedü nime võtnu Ermel Vahtsõ-Antslan, Neihaus Vaimastveren ja Silsky Valgan.
Priinimele inämbäste alussõs olõja sõnaga rästäs om sääne lugu, et vanan võru keelen es tetä vahet tsirkõ liigitüse perekunnal Rästäs (Turdus) ja Kuldnokk (Sturnus). Üte rästä mii rahva meelest kõik, tuud inämb, et ka kulladsõ nokiga rästäs om sügüse täpiline. Üte sõnaga tulõ toimõ ka läti kiil, kon omma mezastrazds, sõna-sõnalt ’mõtsarästäs’ ja kulladsõ nokiga mājas strazds, sõna-sõnalt ’kodurästäs’.
Sõna rästäs esi omgi mi keelen vana balti lainsõna, kae läti strazds ja leedu strazdas. Ka vinne keele sama tähendüsegä дрозд om peri baltoslaavi algkeelest.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
