«Imänd Maa 2022» tiitliga tarkvaraarõndaja
pidä luku võru keelest ja maatüüst
Maa pääväl 22. mahlakuul sai eestläne ja võrukõnõ TARENDI AVE iludusvõistlusõ tiitli «Mrs Earth 2022» («Imänd Maa 2022»). Seo om üts suurõst hulgast üle ilma iludusvõistluisist, kon teema om mi planeedi ja keskkunna hoitminõ. Varahampa, 2021. aastaga süküskuul, võitsõ Ave ka Missis Estonia tiitli. Ave om abielun ja kolmõ poja imä, opnu om tä Kanepi gümnaasiumin ja Tal’na tehnigaülikoolin, tüütäs ku tarkvaraarõndaja firman Bolt.
Võrumaa juurõ omma iks tugõva. Ku ma kõnõla kellegagi, kes om viil Võrumaalt peri, sõs tegünes sääne häste selge kokkukuulumisõ tunnõ. Ma ei saa nii sakõstõ Võrumaal kävvü, ku tahtnu, käü jo tüül täüskotussõga, a kuun kõrra iks käü.
Üts mu vanaimä – Leili – eläs Lauri külän Põlgastõ lähkün Mõtstarõ talun. Tä sai just täämbä (11. lehekuul) 93-aastadsõs. Sääl mi käümi küländ sakõstõ abin, kas puid riita pandman vai muud tegemän. Sääl mi kuulõmi võru kiilt kah, nii et kuigi mi latsiga ei olõ spetsiaalsõlt kõnõlnu – vist piässi? –, sõs nä saava iks aru. No näütüses, ku üteldäs «uss om vallalõ», sõs nä ei arva, et rästik vai midägi.
Tõnõ vanaimä – Loviise – ja vanaesä Eduard ellivä Urvastõ lähkün Voonamäe talun. Loviise käest omma mul saadu võrukiilse raamatu, aabits ja muu. Neid ma loe ja vahepääl lugõsi Umma Lehte kah. Lugõminõ om lihtsä, kõnõlda viil häste ei julgu.
Kas Kanepi koolin kah võru kiilt oll’?
Jaa, üts kirändüse oppaja vahel kõnõl’, täl olli uma ütlemise võru keelen. Seo oll’ väega lahe, a kahjus ekstra es opata. Oll’ mõni luulõtus võru keelen, jõulus vai nii, a kooliprogrammin olõs võinu midägi rohkõmb olla.
Kuimuudu tull’ mõtõ iludusvõistlusõst ossa võtta?
Ma käve aastal 2003 Miss TTÜ võistluisil. Seo oll’ tudõngiaig, olli sõs 19aastanõ, a määnegi kogõmus, midä iludusvõistlusõl tegemä piät, oll’ iks olõman. Sõs tull’ umbõs 18 aastat pausi ja minevä aastaga suvõl soovitõdi, et ma piät kimmäle minemä Missis Estonia võistlusõlõ. Juhtu nii, et võitsõ seo är ja nüüt om tulnu paar rahvusvaihõlist võistlust. Üte sõs võitsõ jäl är. Jantsoni Tiina, kiä Missis Estoniat kõrraldas, ütel’ et mu võit suurõ ilma pääl oll’ illus kingitüs, Missis Estonia võistlus saa maikuun õkva 30aastadsõs. Iludusvõistlusõl käümine om huvitav kõrvaltegevüs ja loominguline kah, näütüses uma video ma lõika esi kokku.
Midä sa piät hindä tugõvambis külgis noil võistluisil?
Üts asi om seo, et sul piät olõma midägi inemisile anda. Ku olõt illus, pikk ja tiit asju häste talendivoorun, sõs midägi piät viil olõma. Mul omgi seo naisi ja IT-teema, et tarkvaraarõndusõlõ om hää, ku sääl tüütäs rohkõmb naisi, ja seo om naasõlõ üts ideaalnõ ammõt.
Ma olõ üle 15 aastaga tandsnu, seo tulõ kah kasus. Tandsunumbri talendivoorun om kõik aig efektne, niisama lavaliikminõ, midä koreograaf sääd. Tulõ kasus, ku ei piä pingutama ja liiga pall’u ummi sammõ pääle mõtlõma.
Missis Earthil pidit sa seletämä, midä egäüts saa esi tetä, et Maad hoita. Midä sa sõs kõnõlit?
Asju vahtsõstpruukminõ (taaskasutus) tulõ mul häste vällä. Ma ei käü poodin kilekottõga, mul omma uma tsõdsõ Elle tettü poodikoti. Ma sordi ilustõ asku (prükü), meil omma kotun eräle kasti. Pääväpaneeli omma maja katussõ pääl. Seo nimekiri oll’ viil peris pikk, mis ma võistlustõs kirja panni.
Missis Earthi tõisi osavõtjit kullõldõn tull’ vällä, et meil Eestin om küländ häste: õhk kõlbas hingädä ja om esiki peris puhas, meil om pall’u mõtsa ja suud. Singapurin näütüses om uulidsa pääl tunnõ, et olõ-i midägi hingädä, sääl või murõ Maa käekäügi peräst egä päiv inemiisi mõttin olla.
Sa tüütät säändsen tunnõtun ettevõttõn nigu Bolt. Mille sõs om informaatika sääne ala, midä ka tütärlatsilõ võissi soovita? Või jo tunduda, et programmikoodi kirutaminõ om peris kuiv tüü?
Periselt om seo iks loomingulinõ tüü. Ma kiruta jah koodi, tõlgi soovi puutri kiilde, a kiäki piät olõma kujundaja, vällä mõtlõma, kuis om parõmb pruuki, arvu saama, midä pruukja tahtva, nõudit arvõstama. Midä ma olõ soovitanu, om seo, et ku teile miildüs määnegi muu ala, näütüses meditsiin, juura vai kinnisvara, sõs om õigõ kats asja kokku panda. Ma soovita oppi IT-d, a minnä sinnä tüüle, kon tetäs tarkvarra, näütüses meditsiini vai advokaadibüroodõ jaos. Säändsit inemisi, kiä tundva asja sisulidsõlt ja mõistva IT-d, olõ-i kunagi ülearvu.
As’a laemb taust om sääne, et tiimin, kon tegeldäs näütüses äppega, piät olõma ka naistõrahvit. Nimä toova sisse naistõrahva kaemisõ ja uutmisõ, kuis pruukja meelest üts asi piät tüütämä. Periselt mittõ õnnõ mehe ja naasõ. Ku liikmõ omma eri rahvidõ hulgast, sõs katõtas är ka kultuurilidsõ vahjõ. Midä rohkõmb võimaluisi ettearvõstamisõga är katõtas, seovõrra parõmb lõplik asi saa.
Ku ma lätsi 2002. aastagal tehnikaülikuuli seod alla opma, sõs ma väega mõtli ja kolm kõrda täütse ankeeti, kats kõrda tõmpsi paprõ purus, et kas iks minnä… Matõmaatika perrä valisi, matõmaatika mullõ miildü. Opmisõ aigu oll’ kah tõnõkõrd sääne tunnõ, et pakõ är, säänest asja ma kül oppi es taha. Katskümmend aastakka ildampa olõ väega rahul: mul om huvitav tüü ja seo ala pääl saat esi tüükotust valli. Palga üle ei või nurista ja tüüandja pruuvva meelütä egäsugu boonustõga, nigu sportmiskompensatsioon ja pall’u muud. Nüüt om Bolt, inne olli Microsoftin, mis varõmb ku umaette firma oll’ Skype, viil inne tuud olli Swedbankin.
Kuimuudu su miis ja kolm poiga omma seo vasta võtnu, et olõt kõrrast mitu missisõ-tiitlit saanu?
Häste. Poiskõisilõ väega miildüs kaia, kuis emme om printsess. Ja mis mehelgi tuu vasta saa olla. A muiduki, eks seo om pall’alt üts roll. Pääle võitmist magasi vällä ja lätsi aida, riibsõ lehe kokku. Ma suta mõlõmbat tetä, tii glamuursit pilte ja säälsaman lää aida pindrit kitskma. Illus kaia, ku pindre saava kõrda.
Maatüü miildüs mullõ väega, olõ jo seoga üles kasunu. Nii hullult pall’u kartulivõtmist ja hainategemist nigu meil sõsaraga latsõpõlvõn ei olõ vist nal’alt kellelgi olnu. A ma ei kahitsa. Koskil seltskunnan just avastõdi, et ku kiäki om väega tubli ja tege mega pall’u tüüd, sõs arvada tä om peri kostki Lõuna-Eesti talust. Eks taa nii omgi. Ku om probleem, sõs sa tiiät, et piät käändmä käüse üles ja as’a är lahendama, mitte lihtsäle uutma, et õnn su ette satas.
Küsse Saarõ Evar

Tarendi Ave vanaimä aian Lauri külän kuun kõgõ noorõmba poja Sandri, vanaimä Leili ja imä Edaga. Pilt Tarendi Ave eräkogost
