Midä vanõmbas ma saa, toda inämb tunnõ himmo ja sundi maal olla ja maa seen tsungi. Kortõrin elämine om muutunu tõsitsõs proovikivis. Esieränis õdakist, ku välän om viil valgõ, tahtnu hoobis pindre vaihõl vai kasvumajan nokitsa.

Maa ja mullaga toimõndaminõ om mullõ kõgõ väke andnu ja pingõ är võtnu.

Lehekuun om maa kutsminõ mu jaos esieränis tukõv. Neo rohilidsõ värmi sada var’ondust, edimädse meelüslilli, tiidmine, et kasvumajast saanu joba ummi redissit, täüt ilmadu suurõ haluga uma maja ja maatükü perrä. Tuuperäst käü nii sakõstõ ku võimalik sõbrannal külän. Avita täl lillipindrit tetä ja ütenkuun panõmi värskist hainast kokko rohiliidsi väega salatiid.

Luudus om parhilla tervüsele kõgõ parõmbat süüki täüs. Piä silmän võiulilli, naati, karulauku, paiulilli (põdrakanep) võrsit.

Võiulilli kasuliidsi umahuisi tulnu külh hindäle miilde tulõta. Tä om üts tegüsämp kihvte välläajaja ja massa puhastaja. Tä tapp vähärakkõ, hoit veretsukõrd tasakaalun ja vererõhku madalamban. Võiulill avitas ka sis, ku siitmine om kõrrast är. Timä lehe võtva tselluliiti ja kolesterooli veidembäs. Tuuperäst om parhilla patt ülepää midägi muud süvvä, ku om võimalik umma kihhä nii lihtsäle turguta.

Väke täüs maa kutsmist kõigilõ!

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.