No om peris selge: olku ilma suvidsõ vai jahhevõitu, ku lummõ maan ei olõ, tulõ iks egä nädälivaih grill kuuri alt vällä tuvva ja lihha küdsämä naada. Ja tuud ullimuudu süvvä, selle et tuu om niii hääää! Egäsugumadsõ lihakombinaadi kah mõtlõsõ mugu vahtsit sortõ vällä, kõkkõ tulõ maitsa ja halva asja ei olõ ma viil suuhtõ saanu. Õga tuust midägi hullu es olnugi, a rannavorm kannatas. Võit hinnäst kül trüüsti, et SKP kasus ja maailma majandusõ kasumist tulõ umalt puult kah tukõ, a kasuvat kõttu ja lõvvalotti tuuga ei käki. Midä sis tetä?

Vast kolmõkümne aasta iist ilmu Võro-Seto tähtraamatun üts vorsti tegemise retsept, mink päälkiri oll’ «Noilõ, kiä lihasüümist viil maaha jätnü ei olõ». Nii et olõ-i tuu kasvosüümine kah määnegi vahtsõnõ asi, tuust om jo aastit kõnõldu. A põh’amaal om iks läbi ao lihha süüdü ja inemise iho om tuuga harinu. Õnnõ kasvõ süümine nõud väega suurt tarkust ja hulga aigu, et kõtt täüs olnu ja tarviligu ainõ söögist kätte tulnu. Ja tuugi ei olõ selge, kas pästät niimuudu maailma vai vaivat tedä viil inämb.

Arvada om õigõ hoita parajat juunt ja mitte liialõ minnä. Et tsipakõsõ tuud ja tsipakõsõ taad. A kuis tuud tetä, ei olõ ma siiämaalõ viil vällä märknü. Kas kiäki tiid?

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja