Keskiäkriisest

Keskiäkriisega toimõ saamisõs tulõ hoita inemiisi

hindä ümbre ja näid vahepääl ka kullõlda

 
Mul om innembädsel aol ollu ull’ muud egätsuku tervüse­sportlaisi üle naarda ja näide tegemiisi pääle nall’a visada. Täämbädse saisuga om vannust manu tegünü, vast om mudsuvärk kah paranu. Viimätsel aol joosõ esi kah jõõ veeren, käü tsuklõman, sõida rattaga. Tervüsesportlaisilõ viska käppä, ku Jaansoni tsõõri pääl trehvämi. Noorõlt arvssi, et olõ jo kõva miis ilma sörkmäldä-tsuklõmalda. Parhilla om nail sörkmiisil nigu mõtõ seen.

Tuu om sääne esivärki rahvas kah, kiä hummogu varra sõudõbaasi purdõ pääl kokku saa ja ütstõist tervütäs. Mul om vast tuu hädä ollu, et olõ hinnäst maru kõvas mehes pidänü, a sääl purdõ pääl lätt tuu tunnõ är. Noh ku õks näet hindäst hulka vanõmbit külmän jõõn tsuklõman, sõs võtat alandligumbalt.

Kitanimaal om pall’u säänest vaimu ja ihu sporti, midä võit elu lõpuni tetä. Tulõ-i ütski nimmama, et vannust pall’u vai nii. Kristlaisil olõ-i säänest, kihäle mõtõldut võimlõmist vai tandsulist tapõlussporti. Vai om ollu, a täämbädse saisuga unõtõt. Jo sõs tulõ lainada, ku hindäl olõ-i meelen, kuis vormin püssü. Tuu om minnu segänü, et õdagumaalasõ olõ-i mõistnu säänest värki hinnada.

Mul om tuu hindä vormin hoitminõ ollu perädü rassõ. Olõ elänü säänest ellu, kon pääle prügükasti välläviimise ja poodin käümise suurt vaiva nätä ei tulõ. Noh, latsõ võtat mõnikõrd kukilõ. Naasõga tapõlus om emotsioonõ värk, vaimsõs tuud pitä ei kannada. A ületsele naas’ kaal suurõs minemä ja põlvõ naksi kah vaiva tegemä. Ja ku lähisugulaisi pääle mõtli, sõs tull’ hirm, et vast lää kah nii hõlpu täüs, et perän päse-i äämp vällä tuust rattast. Noh et olõgi rasvan ja valla saa-i timäst inämp.

Nii et tuust uhkusõst sai ma vallalõ, et piä jõusaalõ ullikõisi as’as. Parhilla tii esi ull’uisi, mõni ütsik päiv jääs tegemäldä. Olõ juusknu veidükese ja kangi pääl tirõliid tennü, sekkä kässikõvõrduisi, säänest värki om muudki. Mu lemmigu ommava välimidse jõusaali, tuus ei olõ pall’u vaiagi: lõvvatõmbamisõ kangi ja rööbäspuud. Tuu om sõs nigu mu hindä jaos fitness. Et hoia hinnäst suurõmba rasvaminegi iist.

Mul om asiaatõlõ mõtõl­dõn viil sääne usulinõ mõõdõ kah man. Tuu tulõ vällä sõs, ku planku tii. Plangu tegemise aigu vurista poolõ helüga maha põhilidsõ kristligu palvõ ja usutunnistusõ viil takka­perrä. Tuu võtt umbõs kats minutit aigu, nii kipõstõ vurista. Ja ega pall’u parõmp tuu plangu tegemise vorm vast ei olõki. Tuu om sõs mu panus õdagumaa kultuuri, kon ei olõ pall’u mõtõldu iholiidsi har’utuisi pääle nii, et kõgõl olnu vaimnõ mõõdõ kah man. Ku vorm paranõs, sõs loe patu­tunnistusõ kah viil manu. Ja tuu om kah mul paigan, et pühäpääväne Pärnust Audrulõ kerikulõ minek piät käümä õks rattaga. Et sõs om ihulinõ ja vaimlinõ mõlõmba saanu.

Peris fitness om määnegi ihuliidsi proportsioonõ värk, mis või tõtõstõ ütele talunigulõ naaru pääle aia. Tuu om mullõ võõras mõttõviis. A hindä vormin hoitminõ jääs (olku tuu tõisi iin keksmisega vai kuis tä meil egälütel vällä tulõ). Kas tuu vorm tulõ puiõ lahkmisõga vai kuiki tõisildõ, a om pall’udõ hädä seo ilma aigu, et mõista-i õigõ kotsi pääl veheldä. Tahtnu külh puid lahku ja maad kaiba, a liinan pandas tuud väega halvas, ku olõ-i umma puuküttega elämist, a õks lahut ja kaivat.

Statistilidselt olõ-i nuu asiaadi muiduki midägi nii perädü targa. Ku rahvast om miljard ja inämpki, sõs om sääl ka kimmäle umajagu ullikõisi siän. A mul om vast rassõ asiaatõ ull’uisiga võidõlda. Etemp ollu uman kotun tuuga tegeldä. Olõ viimädse katõ aasta joosul käünü vast katõn jõusaalin. Mõlõmban võit näütüses sõudõergumeetri pääl higistä vai lindi pääl juuskõ, a tuud tüüd püvvä-i kiäki kinni. Kõik lätt raisku. Kuis saanu nii, et ku jõusaalin trenni tetäs, sõs tuu energiä lätt massinist näütüses laelampõlõ vai duširuumi? Piässi jo saama, a kas tuud tahetas, om kahtlanõ.

Ma piät ütlemä, et mullõ om hindä vorminhoitminõ miildümä nakanu. Edimädsel aastal oll’ nigu rassõ, a perän nakas’ miildümä. Eks seo om ütte kah lännü mu keskiäkriisega. Hää miil om, ku tunnõ, et olõ 50 ja elon ei olõ viil nii hääd vormi ollu. Lõvvatõmbamisõ kangi pääl tii tühä kõtuga 15 tirõlit, noorõlt tei 10. Muiduki tulõ parhilla 15 tirõli hoitmisõs egä nätäl vaiva nätä, noorõlt olõ-s määnestki vaiva, lätsi ja tei.

Keskiäkriisin mehikesen olõ mõtõlnu ka noid peris sõamõttid. Et ku tulõ õks minnä, sõs piät jo vormin olõma. Astsõ Kaitsõliitu. Võtiva vasta. Saimi laskõtiirun pruuvi, häste sai pihta märkele. Kats suurt sälläkotitäüt kraami anti üten, alusmõsust kiivrini (vorm om tuujaos, et püssü vormin). Mul om nüüd ümbre organisatsioon, kon ma saa ummi keskiäkriisega olla ja kiä tuud viil toetas. Võit säädüslidselt tapõlda, püssä laskõ, saat kittägi tõnõkõrd.

Noorõlt taha-s ma Kaitsõliitu minnä. Mõtli vast, et olõ õks nii perädü kõva miis, et mul tulõ eliitsõamiihiga tapõlda. Vannusõga sai tuust mutingust kah vallalõ. Parhilla kõlbas Kaitsõliit häste. Tuu om nigu spordiga. Noorõlt tahtsõ olla ilmameistri ja selle oll’ põlgust tervüsesportlaisi vasta. Põra om peräle jõudnu, et Kaitsõliit ja tervüsesport omgi tuu, mis mullõ om jäänü. Tuu tulõ võtta.

Viimädse paar aastakka omma olnu küländ keerulidsõ ja tervüsesport om kuigi minnu tugõnu. Tuu om nigu aig esihindäle. Muidu võtva hindä latsõ ja koolilatsõ kõik mu ao hindäle ja sõs olõ ütel pääväl hõngust kinni. Esihinnäst tohe-i unõhta – tuu om suur tarkus.

Ütskõrd kiroti Uman Lehen, et aigu om. Et molutamist piät kah mõistma ja nii. A tõist­pite om jälki ao kokkuhoitmisõ tarkust kah vaia. Sõs tiitki kats asja ütekõrraga: käüt rattaga kerikun ja tiit ummi palvit plangu hoitmisõ aigu. Sääne paradoksaalnõ värk: mol’utamisõl om uma kotus ja ao kokkuhoitmisõl niisama. Üldäs viil, et elust läbi minemises om vaia kattõ karmanit. Üten om värki hääs pääväs ja tõsõn om hõelamba päävä jaos midägi. Elun om jo mõlõmbit umajagu.

Ja keskiäkriisega piässi saama toimõ, ku omma inemise ümbre ja ku näid õks kullõt ka vahepääl. Sai sääne jutukõnõ. Olõs uma aiamaa, sõs seod juttu es saanu sündüdä. Sõs ku kriisist vällä olõ päsnü, tii pindre. A parhilla kitä noid, kel uma pindre tegemine käü.


 
 
Pulga Joel,
keskiän Pärnu võrukõnõ
 
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.

UMA Leht