Anol (89) om esäst kõgõ inämb meelen, kuis tä suvõl paadiga Vagula pääl käve ja kas 1937. vai 1938. aasta jõulus kasti apõlsiine tõi. Timä elli tuudaigu imäga uno man Vagulan. Võrolõ inneskiste pioniire majja tulli nä imäga elämä 1945. aasta sügüse, esä Jaan elli sääl 1944. aastaga lõpust pääle.
«Üten tarõn ollimi mi, tõsõn Tuulingu Enn ja vaihtõpääl oll’gi sääne miihi jututarõ,» kõnõlõs Ano.
Ummamuudu nimekujo Ano om kah esält peri. «Kiäki Oja Ano Mooste takast oll’ esä kaudu mu nime läte,» nimmas Vahtra tütär, kink hindä hällüpäiv niisama lehekuun – 29. pääväl.
«Esä kah kõnõl’ kõgõ säänest Räpinä sugõmidõga kiilt,» mälehtäs Vahtra perrätulõja.
Mõtõ Mooste kandin Kaaru külän Kitsõ talon sündünüle kunstnigulõ-kiränikulõ Vahtra Jaanilõ (1882–1947) mälehtüskivi tetä tull’ Põlva tunnõtul kultuurihoitjal Villa Sirjel.
Raamadukogo mano panti mälehtüsmärk tuuperäst, et maja tõõsõ kõrra pääl omma Hurda Jakobi nimelidse Põlva rahvaharidusõ seldsi ruumi, a Vahtra Jaan oll’ tuu seldsi iinkäüjä, umaaigsõ Põlva rahvaharidusõ seldsi luumisõ alostaja 1907. aastagal ja edimädse põhikirä kokkopandja. Üteliidsi oll’ Vahtra Jaan seldsi edimäne näütejuht.
Allasõ Tiia
Vahtra Jaani mälehtüskivi. Allasõ Tiia pilt
