Mi ei mõista inämb nall’a tetä. A ilmaelu om põrõlt sääne, et nall’alda kaos eluisu ja vast mõni tõõnõgi isu är.
Edimäne lugu om tuust, kuis tütrik edimäsest klassist är pagõsi. Kooliveli tullu timä manu ja teatanu kimmä sõnaga: «Põrõlt om tsipa varra, aga jõulus om paras aig kesikiile verrev sall kaala panda ja pulma är pidädä.» Kimmäst mehesõnna om egä valitsusõ aigu harva kuulda, tuuperäst mõos tä vahel kaunis rängält. Tütrik es saa kuigi ikku pidämä, kas sis tsiapõrstõ vai uma lühkeses kiskva latsõpõlvõ peräst.
Tõsõ tsialoo man olli ma esi kah tsipa asjaline. Oll’ illus suvinõ õtak ja patuasi ollu küläpääl käümine är jättä. Kiäki tiise, et Virve ja Külli (nime muutmalda) pitiv vällän magama. Nii nakas’ joba nigu tsipa luuma.
Kiäki meist sääl majapidämisen käünü es olõ, a mis tuust, ku hoovi pääl ütsainus suurõmb kõrvalhoonõ. Pini peräst ollimi häste tassa ja saimi kuigimuudu üles lauda pääle. Pümme ku kotin, kamba pääle üts taskulamp.
Ma õks opsi tõisi: «Kobigõ käega, ku lämmämbäs lätt, olõt õigõl tiil.» Kobimise aigu läts’ jutt kaasavara pääle. Säändse suurõ kõrvalhuunõ umanik pidi iks vahtsõlõ väümehele midägi kaasavaras ka tsuikama, kasvai Kavrovetsi ostmisõ rahagi. Jutt kaldu Kavrovetsi tehniliisi andmiide pääle, millest ma mõhkugi es tiiä. Tiise õnnõ, et tuu om üts kõgõ viletsämp tsikli.
Kõrraga käve raksatus, Vello hõigas’ nigu kostki mulgust: «Jätke tuu Kavrovets rahulõ, siin om kats Jawat. Ma istu ütel sällän!»
Mati trügisi uma taskulambiga mulgu manu ja kai alla. «Oh, väikese viil, inne vahtsõt aastat sõita ei saa.» Lätsimi sis minemä tiidmisega, et Vello olõs piaaigu saanu, tõsõ jäie peris ilma. Ja pääle mi sääl kedägi es olõ, lihtsält es julgu.
Kokkuvõttõn, kumbki lugu kohtulõ es jõvva. Kiäki es võta asja üles. Ja kui võtnugi, tsia olõs mõlõmba kaasusõ man kaotajas poolõs jäänü, esiki kaemalda kohtu otsusõlõ. Seo mi ilm om jo tettü inemise perrä, pääasi et tuul hää ollu.
Jah, aga konõs tuu nali om? Kannatagõ, ku ma 15 aasta peräst kiruda, et keskiäkriis ei lasõ elädä ja aja elu hukka. Loodami, et sis mõni naarja õks lövvüs.
Vinne aigu opati, et mehe jõud ja lihasmass kasus 40. eluaastani. Ku õigõlõ elät, ei pruugi tä edespite alanõda. A kost võtat tollõ vaimujõu õigõlõ elämises?
Vaimujõud piat olõma nii suur, et ku sinnu om pindsaguhõlmu pite telekatooli külge naglutõt, sis kargat edimädse väärt mõttõ pääle üles ja lähät. Kas tooliga vai ilma. Pindsaguga vai ilma.
Nii et väärt mõttiid!
Pulga Jaan
