7. piimäkuul and’ minevä kuu võro keele iistkõnõlõja Contra ammõdi üle vahtsõlõ iistkõnõlõjalõ RAJU ELIISABETILE, kiä om siiämaalõ kõgõ noorõmb seo ammõdi pidäjä. Uurimi, määndse plaani omma Eliisabetil iistkõnõlõja ammõdiaos ja midä noorõ inemise ilmaelost arvasõ.
Kes sa olõt, Eliisabet?
Olõ Raju Eliisabet. Tulõ Lasva kandist Kühmämäe külast ja olõ Võromaa nuur. Olõ elänü tan kõik 15 aastat ja olõ sääne kultuurihuvilinõ inemine. Võro kiil om olnu mino kodonõ kiil ja tollõst ma kohegi ei päse.
Midä olõt tennü ja määndsit ammõtit pidänü?
Olõ opilanõ Kääpä põhikoolin, nüüt lõpõta kooli är. Viil olõ rahvamuusik. Kirota ka tsipa lehejuttõ: Uman Lehen olõ kirotanu ja Müürilehen tulõ õkvalt vällä üts artikli. Ja viil näütle Tiatribussi lavastuisin.
Mis pilli sa mängit?
Mängi väikukannõld. Olõ opnu ka karmoškat ja ukulelet, a kannõld olõ opnu kõgõ kavvõmb, joba 10 aastakka.
Määndsin tiatritükken sa olõt mängnü?
Kõgõ edimäne etendüs oll’ «Pettson ja Findus telkimas», pääle tuud oll’ viil üts Pettsoni ja Findusõ tükk, a viimäne oll’ «Vanaema õunapuu otsas» – võro keelen sis «Vanaimä uibu otsan». Tuu oll’ sääne suur tükk, kon mängse kuun egäsugutsidõ esieräliidsi näütlejidega, kiä tulli lavakast ja tiatrist.
Neo tiatritükü omma olnu Tartun, a seo om häste ummamuudu, et tegijide siän om hulga Võromaa inemiisi. Lavastaja om Mäesaarõ Marko, kiä tulõ Rõugõ kihlkunnast, ja viil Võromaa inemise Laube Kadri ja Serva Maia, kiä mängvä pilli ja näütlese.
Kuis sul tull’ julgus võtta võro keele iistkõnõlõja ammõt?
No egä mul säänest julgust es olõ, a ku ma kõnõli umalõ imäle, kiä vidä Võro instituudin iistkõnõlõja kampaaniat, et taha kooli lõpukõnnõ võro keelen pitä, tekk’ tä säändse pakmisõ.
Arva, et iistkõnõlõja ammõdi jaos ei olõki niipall’o julgust vaia, tähtsä om tuu, et mõistat võro kiilt kõnõlda.
Määndse plaani sul iistkõnõlõja aos viil omma?
Mul tulõ vällä meemikampaania. Kuna ma olõ sääne nuur inemine ja tii iistkõnõlõmist rohkõmb noorilõ, sis mõtli, et meemi omma hää kaup. Ku neo omma ägedä, sis võiolla inemisõ lugõva noid Facebooki võro keele grupin. Mu meelest om hää võimalus väikut kiilt tutvas tetä ja üles kittä sotsiaalmeediän meeme abiga. Tuu või tulõvigun tüüd anda ka folkloristele. Viil om plaanin ossa võtta egäsugumaidsist üritüisist, näütüses keelepesä hällüpääväst.
Sa lõpõtat no põhikooli. Mis edesi?
Edesi ma lää ütes aastas Argentiinadõ vahetusopilasõs. Plaani ka sääl kõnõlda võro kiilt, mängi kannõld ja näüdädä landina-ameeriklaisilõ, määne mikandi kultuur om. Päält Argõntiinat om plaan Tartolõ Treffneri kuuli humanitaarsuunda opma minnä.
Kuis tull’ plaan vällämaalõ minnä ja kas tuu plaan om sul joba pikält olnu?
Plaan tull’ joba sis, ku olli kümneaastanõ. Mi koolin kävevä vahõtusopilasõ, kiä olliva joba käünü esi paigun, USAn ja Saksamaal ja kon viil. Sõs nä kõnõli, et om sääne projekt, et saat minnä ja oppi aasta aigu määndselgi maal. Maad, kon oppi ja ellä, saat esi valli. Joba sis ma mõtli, et lää õkvalt kohegi Ameerikadõ, a ma olli sis viil nii nuur, et es saa minnä. No olõ 15 ja suvõl saa 16, nii et põimukuun saa joba sõita ja mul om võimalik uma unistus teos tetä.
Mis as’a omma täämbädse ao nuuri jaos tähtsä?
Täämbädsel aol omma noorõ inemise tiil sinnäpoolõ, et tähtsä om hää sõpruskund, et ümbre olõs säändse inemise, kiä mõistva sukka ütte kiilt. Om taa sis võro kiil vai eesti kiil vai üttemuudu asju ajaminõ. Mullõ näütüses omma tähtsä muusika ja võro kiil. Mõnõl tõsõl või olla tuu midägi muud. Näütüses kävemi Contraga õkva (ammõdi üleandmisõ pääväl – toim) jalgpalli kaeman – mõnõl või sääne süämeasi jalgpall kah olla. Nii et mitte telefoni ja puutri, a sõbra ja ütidse huvi omma tähtsä. Tetä tulõ tuud, midä hing taht.
Kas noorõ kõnõlõsõ ja mõtlõsõ ka suurist maailma as’ost?
Jaa, iks. Ma arva, et mi olõmi edimäne põlvkund, kiä mõtlõs, et meil om kliima lämmämbäs minek ja mi piämi tuu vasta midägi tegemä, kasvai minemä Tuumpääle protestmä. Esiki Uma Pido repertuaarin oll’ laul, kon laulti luvvaga Tuumpääle minekist. Mullõ paistus, et seo om aoluun edimäne kõrd, ku noorõ tegevä suu vallalõ ja ütlese, et meile mõni asi inämb ei passi, selle et mi piämi tan maailman ka tulõvikun elämä. Kliima, sõnavabadus ja demokraatia omma nuu as’a, kon mi olõmi väega hingega man.
Kost sa lövvat hindäle mõttõseldsiliidsi?
Mu jaos om muusika tuu, miä kokko köüt. Ku tulõva kokko säändse inemise, kiä armastasõ samma asja, sis tuust sünnüs ka midägi vahtsõt, midägi hääd. Mu ümbre ommava inemise, kiä mõistva võro kiilt, kiä mõistva pilli mängi ja kiä käävä protestmän kliima peräst.
Kas maailm om nuuri jaos suur vai väiku?
Midä aig edesi, toda väikumb taa maailm om. Meil om võimalus egäl aol egäl puul kõigiga kõnõlda, inemise mõistva eri kiili ja reisvä. Ma esi lää kah reisile ja usu, et saa vahtsõst paigast sõpru. Nii et ma arva, et maailm om üts väiku kotus tan ilmaruumin.
Küsse Rahmani Jan
Kats võro keele iistkõnõlõjat Contra ja Raju Eliisabet minevä kuu lõpun Tarton Jaani kerikun võro keele ja kultuuri huviliidsi nuuri kokkosaamisõl. Rahmani Jani pilt
