Tarto Ülikooli arheoloogi tei inne jaanipäivä Rosma liinamäe pääl välläkaibmiisi. Nä naksi vallalõ kaibma paika, kon rahvasuu perrä pidi olõma kaiv, a löüdsevä säält hoobis viläaida.
Välläkaibmiisi juht Valgu Heiki seletäs: «Palanu viläkiht tull’ vällä. Mõnõ kotussõ pääl om taa kolm sendimiitret paks, mõnõ kotussõ pääl veidemb. Paistus, et päämine vili om tulõkah’o aos vällä saadu. Tuud ei tiiä, kas taa oll’ uma rahvas vai vidäsi vainlanõ vilä vällä, nii et perä jäivä maaha, ja pandsõ sis tarõ palama.»
Aida läbimõõt om katõssa–ütessä miitret. Mis aost taa ait om, peris täpsele ei tiiä. Valgu Heiki hindas, et kas 13. aastagasaast vai viil tõõnäolidsõmbalt viikingiao lõpust, 11. aastasaa edimädsest poolõst. Palanu vili viiäs laborilõ uurmistõ ja sis saias täpsempä teedä, mis aol taa om palanu ja mis vili om olnu.
Varramba omma arheoloogi Rosma liinamäel kaibnu väretikotust. Valgu Heiki sõnno perrä om Rosma liinamäelt kor’atu no nii pall’o teedüst, et võinu sinnä üles säädi paar teedüssetahvlit tuust, miä sääl täpsempä olnu om.
UL
Välläkaibmiisi juht Valgu Heiki.
