elä oll’ piitrepäiv, vanast võrukõisi jaos väega suur kesksuvõ pühä, Setomaal nüüdki häste tähtsä, sääl peetäs tedä vana kallõndri perrä 12. hainakuul. Piitrepäävä paigapääline tähtsüs tulõ meil keskaost. Taa om katoliku kerikun täpsämbält Piitre ja Paulusõ päiv, a nuu kats omma olnu jo Tartu piiskopkunna pühämehe ja hoitja.
Piitre perrä saaduid nimmi om häste hulga, a üts erilidsemb om Räpinä mõisa Pedmanson (16 kandjat). Säändsel kujul taa algusõn pantigi. Nimest tegünü kujul Petmanson om rohkõmb kandjit – 36. Sääne nimekuju oll’ hariligumb II ilmasõa aigu ja perän Vinnemaalt tagasi tulnuidõ hulgan. Viil om olõman nimekuju Pedmannson, kandjit veidemb ku kuus.
Priinime Pedmanson pand’ opõtaja Heller katõlõ Jaama küläst peri vellele. Vanõmb veli oll’ Peede Peedo poig Joosep, kiä oll’ väümehes Toostõ külä Loomussõ Peedo man. Noorõmb oll’ Peede Peedo Piitre, sulanõ Jaama külä üten Peede talun.
Peede tallõ oll’ kats. Üten saiva vana Peede Ado latsõ priinime Pedson. Tõsõn oll’ peremehes Ruuna Piitre Ado, kiä sai priinime Pedmann. Timä veli ollegi olnu edimädse talu sulanõ Ruuna Piitre Peedo, tõsõ nimega Peede Peedo. Timä poigõ jaos priinime lõpp kombineeriti: mann+son. Seo om häste harilik näüdüs, kuis Räpinä priinime tegüsivä.
Nii Peedo ku Peede omma vana edenime, miä tulõva iks Piitrest. Võrumaal om Peede nimekuju küländ haruldanõ, seod tulõ ette katõn kotussõn: Räpinä ja Harglõ kihlkunnan.
Naasõ kodu perrä Loomussõ Joosepis saanu ja Toostõ külän elänü velle pojapojapoig oll’ ka keeletiidläne Paul Friedrich Pedmanson, eestistedü nimega Paulopriit Voolaine (1899–1985), räpinä keele ja setokõisi uurja, Peko-eeposõ takasttõukaja, Koiva maarahva ja ludsilaisi uurja. Timä eestist uma nime õkva, ku võimalus tull’: 1921. aastagal. Priidi veli Daniel võtt’ vahtsõ nime Reio Voolaine 1935. aastagal. Timä oll’ sõaväeläne ja elli pääle II ilmasõta USA-n. Tõsõ eestistämisel Pedmannsoni asõmalõ võetu nime olli Piirsalu, Voolaan, Rajaste ja Peetmaa.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
