Seol nimel om täämbädsen Eestin 85 kandjat. Tegünemise kotussit om neli.
Karula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talun ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula kerikuraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildamb om vahtsõlõ kiräviisi ümbre kirutõt. Seo om kõgõ suurõmb Kõvaski suguvõsa.
Liinamäe mõisan Urvastõ kihlkunnan panti Kõvaski Jüri pojalõ, Lakovitsa talun elänü Piitrele hingelugõmisõ nimi Köwwak, a keriguraamatin om tuu Köwask. Jääs tunnõ, et Piitre poigõst kedägi täüsiäni es elä ja seo mõisa priinimi kuuli vällä. Kõvaski talu om külh alalõ, peris vana talunimi, 1834 Kewaske, 1688 Kafwaske Andres Jaak.
Tuhalaane mõisan Paistun Mulgimaal panti hingelugõmistõ Kowack. Nime saanu Jaak Jaasi pojal oll’ üts poig Piitre, kink nimme kirutõdi lutõri personaalraamatun Köwwask. Mulgimaa Kõvaski nime edesiminemist näütäse ka Tuhalaane õigõusu kalmuaia havvakivi.
Vana-Kavilda mõisan Puhjan Tartumaal panti hingelugõmistõ Kowwast ja Köwwast. 1840. aastagal alustõt personaalraamat näütäs, et nime saaja olli velle Märt ja Juhan Köwwask, Paabu Märdi poja.
Kõvaski perekunnanimel olõ-i täämbä üttegi tõist kirutusviisi, a nigu nätä, om seo nime hingelugõmisõ protokolli kandmisõga tõsitsõlõ hulga varjantse tegünü. Mitu kõrda om kirutõt -sk asõmal -st, miä või tulla tuust, et kirutajalõ oll’ tutva Tartumaa Kavastu mõisa (saksa Kawast).
Maakiilt parõmbalõ kiruta mõistvil keriguopõtajil jäl es olõ üttegi hätä: kõik neli mõisti kirota sõnna kõvask (vanan kiräviien köwwask), miä tähendäs jo piinüterälist tahku. Näütüses mulgi keelen om üteld: väitsä ihvets tahu pääl ja kõvas’ki pääl kõhudets üle. Seosama sõna om olõman ka põh’aeesti keelen kujul kõvasi vai kõvas. Soome keelen om kovasin, midä käänetäs umasütlejän kovasimen.
Muiduki om märkmist väärt, kas higomise tüüriistä nimetüs om seo ainukõnõ, miä kõikin nellän mõisan perekunnanime alussõs om? Näütüses Liinamäe mõisa talunime alustusõn om nättävält ka-, mitte ko- nigu soomõ sõnan. Tahassi kõrvuis säädi kavak-sõnaga, midä tulõ talunimmin küländ hulga ette ja kon takan om vinne lain кабак (kabak) ’kõrts’. Kõrvuisi säädi või ka vana kotussõnimega Kavilda, kõgõ uma Kave lättega. Naid nimmi olõ-i mõistet häste är seletä.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
